-
Mõni võib-olla ütleks – oled ju põhikujundina kasutanud triipkoodi –, et miks, kurat, sa kasutad sellist kommertsialiseerumissümbolit, sa muudad nõnda ju iga asja tooteks.
Lugu on selles, et triipkood on tänapäeva maailma kõige levinum sümbol. Kui mõnel ajastul on olnud rist või Taaveti täht või mistahes, siis praegu on maailmas levinud triipkood, seda kasutatakse pea kõikjal. Võtsin aluseks ühe koodi ja töötasin välja säärase koodi, struktuuri, …
-
Nevski prospekti alguses Bolšaja Morskaja tänaval asub fotokunstnike ühenduse galerii Rosfoto. Väikeses saalis on 3. aprillini avatud näitus „Tänapäeva Peterburi piktoralism”. Piktoralism ehk maalilisus oli fotoajaloo üks esimesi trende: XIX sajandi lõpus, kui aparaadid lõid maailmast välkkiirelt detailseid „koopiaid”, hakkasid vastutuules ujujad fototehnikaga maalima. Pildistati natüürmorte ning enne klõpsu keerati fookus viltu. Selline aega kangastunud must valgus, mis sünnib eksperimentide kaudu fotolaboris, sobib valatult Dostojevski taagaga…
-
Antud festivali suhtes kõrvaltvaatajana, kuid päris pikalt feministliku kunsti tõlgendamise ning sellise mõtteviisiga näituste organiseerimise sees olnuna olen tundnud puudust teiste kultuurivaldkondadega koostööst, koostegemisest. Oma valdkonna sees ollakse tublid ja aktiivsed, naisloojate olukord, ka avalik esindatus, pole sugugi halb, aga valdkondadevaheline suhtlus, koostöö ja koos väljatulemine on küll puudu. Mida te sõsarkonna all mõistate ja kuidas üks festival, mis on ikkagi väike samm loodetavasti pikal teel,…
-
Omavahel kursilased vaimutsevad, et Veneetsias on biennaal, aga Tartus triennaal. Tavaliselt on kursilaste päevad üle Tartu laiali laotatud. Mulle meeldib, et rühmituse liikmed ei pea ainukesteks oma kunsti eksponeerimiskohtadeks galeriisid ja muuseume. Kunst kuulub rahvale, Tartus eelkõige tudengirahvale. Seetõttu avasidki nad selleaastase etteaste Tartu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis 17. veebruaril, pühendades selle avatakti Albert Gulgile, kellel oli sel päeval ka sünnipäev. Järgnes 19. veebruaril Tartu ülikooli…
-
Ei teagi, kuidas sellest mõttekas rääkida on. Mis see on, et ma jään näiteks nende Betooni tänava piltide ette seisma (öine või õhtune talvine äärelinnatänav, laternad, kaugemal vist autotee, kaks pilti pisut erineva valgusega, mis vist sõltub sellest, kui tihke on parajasti pilvekiht, mis linna valgust tagasi peegeldab?), ja lihtsalt vahin, põhitundeks uskumatus, et elusa silmapõhja nähtu koos selle silmaomaniku tundetooniga on sellest silmast välja, lõuendile…
-
Nüüd on Tartus väljas olnud mitu näitust, kus kordub tärganud huvi banaalkunsti ja selle variatsioonide vastu. Ainult et see on anakronistlik, täiesti kohatu, isoleeritud. Üsnagi üllatav oli rohkelt popi elemente märgata lastekunstikooli õpetajate näitusel. Kas või otseselt tarbekaubana (minu Super Boxist ostetud, ikka veel kiletatud Marilyni naeratus) või veidi kaudsemana Eve Teesaare maal, mille keskne detail on ehituspoest ostetud kitšipaspartuu tormavate hobustega.
Rõhutatult, aga ise valmistatud kitš…
-
Üldine külastajate arv (150 000) oli samaväärne eelmise aastaga, aga sel korral käis kahel esimesel päeval, kui mess suurele publikule suletud oli, professionaale rohkem. Igaks päevaks olid organiseeritud ka vestlusringid, kuhu olid kutsutud osalema mitmed oma ala tunnustatud asjatundjad, kriitikud, muuseumitöötajad jne. Nende hulgas olid näiteks Moskva Riikliku Kaasaegse Kunstikeskuse kuraator Darja Põrkina, LI Veneetsia biennaali kuraator Rosa Martínez, Barcelona Moodsa Kunstimuuseumi endine peakuraator ja üks…
-
Riigimuuseumid on ministeeriumi eelarve real ja nende ülalpidamise kulud peab katma riik. See on riigivara, mida hoiustatakse. Veelgi enam – see on meie ühine pärand ja kultuuritaust. Muuseum ei ole projektipõhine ettevõtmine, kelle teenitud omatulu läheb praegu eelarveaukude lappimiseks, mitte aga avalikkusele mõeldud tegevuse arendamiseks. Muuseumitöötaja ei ole pelgalt varahoidja, kes sisestab kogude andmeid elektroonilisse andmebaasi, kuigi praegu on isegi selle ülesandega kokkutõmmatud töötajaskonna tõttu mitmetes…
-
Üldiselt jätkab näitus juba Veenre väljakujunenud loomesuundumusi: põnevad materjalid, luulelised tekstid ning poeetilise algega teosed, (sise)kosmose ja kuningate-kuningannade temaatika – kõik tuntud tegelased Veenre ehtemaailmas. Näituse üldmulje on õhuline ja elegantne: teosed on eksponeeritud kaunites valgetes kastides, mis jätavad seinale meeldivaid varje. Tööde asetus on äärmiselt läbi mõeldud ning moodustab harmoonilise terviku. Näituse visuaalne tervik on puhas, perfektne. Põnev on just Veenre tasakaalustamisoskus: kui tema ehted…
-
Ootasin võistlusega kaasnevat pinget, kuid ühtlasi ka pelgasin seda. Võib-olla olen hoopis mina publikuna vastasmängija ning võidavad kunstnikud, kui nad mulle midagi maha müüvad? Pealegi kuna nad mulle omavahelise sõpruse juba reetsid. Lisaks oli häiriv, et kunstnikud küsisid minu eelistuste kohta. Mõni ime: on ju kergem müüa, kui enam-vähem aimad, mis potentsiaalsele ostjale meeldib. Samas rikuti sellega tavapärane näitusekogemus, sest vaataja rebiti turvalisest kõrvaltvaatava hindaja tsoonist…
