-
Ka meie kunstigrupis valitseb Leningradi vaksalis meelesegadus. Me ei saa edasi. Saatkonna buss on juba käinud, käima peal ja veed juba läinud või tulemas. Hargneme, kes kuhu. Tuleb sünnitada kohapeal. Kohe on selge, et mina väljaku alt metroosse ära ei kõnni, trepp on libe ja jalg valus. Pealegi on mul maa alla veel vara minna. Näitus ka veel pikali põrandal. Niisiis, kaupleme takso number 1. Suund…
-
Kas nimetatud põhjustel või lihtsalt masu tõmbetuultes on tekkinud rida uusi disainibüroosid, kes pakuvad lisaks tööstusdisainile ja tootearendusele ka disaini strateegilise kasutuse nõustamist ning disainialast auditit, teenuste arendust ja palju muud. Disainerid on aru saanud, et üksi tegutsedes on kõiki neid teenuseid keeruline pakkuda, et ainult ühisel jõul saab minna edasi. Paljud vanad tegijadki on laiendanud oma ridu, sest käes on suured tööd.
Ilmekas näide on MaDis-Stuudio,…
-
Naima Neidre looming esindab eesti graafikakunsti kõrgtaset nüüd juba üle nelja aastakümne. Allegooriline maailmatunnetus ning isiklik tundlikkus on juhtinud autori kätt ka selle näituse tušijoonistustel. Tema joonistuste laad on olnud alati habras, ent ühtlasi eepiliselt mõjuv. Sündmuste ja varjukujudega täidetud võrgustikest aimub inimsaatusi, emotsioone, unenäolisi kaudseid vihjeid ja kulgemisi. Algselt ofordile pühendunud, on Naima Neidre just viimastel aastatel korraldanud juba mitu tähelepanuväärset joonistuste näitust. Joonistus on…
-
Kui esimestel näitustel ei aktsepteeritud meie oludes uuel tehnoloogial põhinevaid paljundusviise ja piirduti traditsioonilistes estampgraafilistes tehnikates looduga, siis tänaseks on „digitaalne revolutsioon” nähtav ja tunnustatud tõsiasi ka Eduard Wiiralti nimega seotud näituste kontekstis. Kõnealune väljapanek kinnitab tõika, mille rahvusvaheline graafikakogemus on juba varem reeglistanud: uus ei tähenda varasemast täielikku lahtiütlemist ja aitab teritada pilku ka hästi tuntud tehnikate väljenduslike võimaluste avardamise suhtes. Kunagist kartust, et digitaliseerimine…
-
Ene Pars tegutseb kunstnikuna väga kindlas nišis, kujundades rahvuslikust tekstiilipärandist tänapäevaseid vormistusi. Ta on aastaid, ammu enne tenniseid ja kummikuid, rahvusmustreid interpreteerinud ja kaasaegsesse keelde tõlkinud. Selle peamine väljund on suurendusena mõjuvad detailid rahvuslike tekstiilide värvi- ja mustrikooslustest lapitehnikas teostatud tekstiilidena. Tehniliselt filigraansena on ta omakorda eriliselt väärtustanud ja uuele tasandile viinud ka lapitehnika, tõstnud selle voodilt ja aksessuaari staatusest seinale iseseisvaks suuruseks. Meeldiv ongi see…
-
Per William Petersen on oskuslikult ära kasutanud ruumide eripära. Kohviku ekspositsioon koosneb 2003. aasta Portugali reisi ajal valminud portreedest, kus jäädvustatud erinevaid rasse, tüüpe ja karaktereid. Sellise valiku üheks mõtteks oli laiendada kohviku multikultuurilist haaret, sest omanik on ameeriklane, tema kokast abikaasa rumeenlane ja praktikant sakslanna. Mugava diivani peal istujat haarab teda igast neljast kandist ümbritsevate lõunamaiste nägude monumentaalsus ja jõud. Kunstnik on portreteeritute välimuse isikupära…
-
Intiimsed, hiljuti restaureeritud galeriiruumid vanalinnas dikteerisid teataval määral tööde valiku, mis ei pääsenud mööda Ilmar Torni hittidest temaatilise estambi vallas („Kaluri käed”, 1958, linoollõige, lehed puulõikesarjast „Inimene ja loodus”,1970–1973), kuid mille raskuspunkt on kammerlikumatel, lüürilisematel töödel, eriti aga õlipastellidel. Kunstisõber, kes tunneb Torni eelkõige kui karmi stiili üht tüüpilisemat esindajat eesti estampgraafikas, kui mehelikult „lapidaarse” (tema enda määratlus) laadi viljelejat, võib-olla üllatub, nähes sellist hulka rõõmsavärvilisi,…
-
Küttneri, eriharidusega metallikunstniku ja pikalt kunstipublikut rõõmustanud ehtekunstniku puhul tasub meeles pidada, et tegu on ühega kahest rakenduskunstniku taustaga liikmest kunstirühmitusest Ruum 312A. Ma ei arva, et installatiivse kunsti suund on tingitud ainult sellest, et ta on üle kümne aasta osalenud kujutavatest kunstnikest kolleegidega samadel näitustel, kuid Küttneri pidev liikumine hajutatud, žanripiire ületava identiteediga kunstnikutüübi poole on muljetavaldav. Küttnerit võib kohata peaaegu igal Veneetsia biennaali avamisel,…
-
Kõrvaltvaade. Maratoni tulemus
Kanuti gildi saali korraldatud vabalava formaadis festival täienes sel aastal neljanda üritusega. Selline kunstnikele, tantsijatele ja muusikutele vaba esinemisvõimalusi pakkunud festival on end igal juhul juba varasemate aastate jooksul tõestanud. See on andnud võimalusi paljudele enda ideid rakendada ja nähtavale tuua. Sellist laadi üritusi, kus ei küsita esmalt esineja staatuse järele, oleks vaja ka teistes kultuuri valdkondades sama targasti kujundada.
Tänavusel maratonil lendasid iroonianooled…
-
See on esimene, lihtsaim ja seega salakavalaim sotsiaalne positsioneering – lühim viis saada kellegagi kokku kirjutatud. Eva Seppingu ja Tanja Muravskaja ühisnäitusele „Meie” Draakoni galeriis on esimese huviväljas kaasaegse kunsti tegelikkust fragmenteerivate ja liistuletõmbavate vahenditega kuuluvustunde, patriotismi, rahvusluse, riikluse ja identiteedipoliitika ritualiseeritud omaruumid, väikese inimese anomaalsed ja anekdootlikud identifikatsioonid suurte süsteemide sees. Viimase nelja aasta jooksul kogutud videokatked viivad vaataja viimase eestlase jahile Tveri kunagises eesti…
