-
Kaua oodatud ja ülimalt vajaliku töö, üldhariduslikus koolis disaini õpetamise õppematerjali, koostas magistrant Merike Rehepapp (juhendajad Krista Aren ja prof Heikki Zoova, konsultant Martin Pärn). Merike Rehepappi nõustasid ka filosoof Aare Ristal, psühholoog Margit Tamm, kunstiõpetajad Reet Reidak ja Külliki Tõnisson, disainiuurija Karin Paulus ja vanalinna hariduskolleegiumi direktriss Kersti Nigesen. Töö tulemusena valminud disainispikker ehk tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks põhikoolis on sisult nii disainivaldkonda selgitav juhendmaterjal…
-
Maali erialal lõpetanud Kristi Kongit tõstis esile niisamuti noore kunstniku preemia žürii (mis magistritööde komisjoni liikmetega osaliselt kattus), kelle sõnastuses õnnestus tal tuua „uuskapitalistliku Eesti ühiskond tarbimishüsteeria peegli ette”, mida peab tõenäoliselt mõistma nii, et viimaks ometi on siinmail olemas täiesti orgaaniline popkunsti kihistus, mis on täielikult võrsunud taasiseseisvunud Eestis ja millel puudub igasugune mälusuhe defitsiidipõhise nõukogude minevikuga. Teine noore kunstniku žürii premeeritud magistrant oli…
-
Kui rääkida temaatikast, siis võime pigem rääkida enesekajastusest kui sotsiaalsest refleksioonist, kuigi ka viimane oli esindatud. Üllatava omapärana aga tõid paljud vaatajad/jälgijad esile traditsiooniliste tehnoloogiate tagasituleku. Skulptuur oli jälle skulptuur ja maal maal, kuigi nii ühele kui teisele oli juurde lisatud ka video või tekstid (või mõlemad). Tõusuteel on kunstnikuraamat, seda kui tehnoloogia, mitte kui kujunduslik fenomen. Noor fotograaf Laura Toots on „raamatu” kui formaadi osavalt…
-
Vaatamata paljudele rahvusvahelistele meediakunsti ja -kultuuri projektidele, mida Eestis 1995. aastast tehtud on, ei ole kultuuri ja kunsti sfäärist tulevad kriitilised infotehnoloogia diskursused ja küsimused jõudnud laiemasse kohalikku arutellu. Meenutan, et viimane suurem meediakunsti näitus oli Eestis 2004. aastal. Vaatamata sellele, et ma kahtlen, kas „Gateways” suudab tekitada laiemat diskussiooni nendel teemadel, on näituse kuraatori Sabine Himmelsbachi esitatud küsimused, kuidas käsitleda tihenevat võrgustumist, kuidas ära kasutada…
-
Postsotsialistlik Euroopa
Mida tähistab „postsotsialistlik Euroopa” kaks aastakümmet pärast Nõukogude impeeriumi kokkulangemist? Toetudes historiograafilisele traditsioonile, peaksime kõik teadma, millist riikide kogumit silmas peetakse – regiooni, millest räägitakse endiselt kui Ida-Euroopast. Kuid Euroopa geopoliitilisest kaardist uutmoodi mõeldes pole mingit põhjust samastada postsotsialistlikku Euroopat ainult Ida-Euroopaga. Vastupidi, eksisteerib terve hulk põhjusi, mis lubavad tervet Euroopat postsotsialistlikuks nimetada. Eestit, Suurbritanniat ja Kreekat jt Euroopa riike ühendavad valitsuste tasandilt lähtuvad nõuded,…
-
Kellega on siis tegu? Zolotko puhul tuuakse esile nii tema massiivseid ruumiinstallatsioone, halli tooni püsikasutust, vene päritolu kui ka sidet pigem ülemüstifitseeritud „Tartu koolkonnaga”. Ta keskendub materjalile ja vormile ning nende mõjule ruumis. Massiivsuse kõrval on tema loomingu juures veel üks oluline aspekt: totaalsus. Ta ei sekku, vaid struktureerib. Zolotko objektid muudavad ning teravdavad vaataja ruumitaju, kuid lisaks sellele omavad nad veidrat mõju suunaga somaatiliselt tasandilt …
-
Araabia Ühendemiraadid on oma paviljoniga väljas alles teist korda, kuid nende 2009. aasta avapauk oli võimas: asi ei olnud erilises atraktiivsuses või interaktiivsuses, isegi mitte tohututes mõõtmetes või kummalisuses. See oli väga hästi läbi mõeldud terviklik väljapanek, mis oli kergelt eneseirooniline ja osutas biennaali kui hiiglasliku monstruminstitutsiooni toimimismehhanismidele. Maria-Kristiina Soomre tõi tollastel Sirbi Veneetsia erilehekülgedel ( Sirp 3. IX 2009) esile kaks tema arvates väga täpset,…
-
Mäss tänavatel
Prantsusmaale kohaselt on „Linnakeskkonna kaos” („Urban Disorder”) tänavafestival, mida organiseerib eelmisel aastal Pärnuski skandaali tekitanud Ornicarti rühm eesotsas Rochdy Laribi ja Christine Bouvier’iga. Igal aastal Pariisis ja Marseilles’s toimuv festival koondab rahvusvahelise kunstnike seltskonna investeerima linnakultuuri uuringutesse. See ettevõtmine ühendab tänava- ja lavakunsti, uuritakse kaasaegse tantsu, performance’i ja filosoofia pea- ning kõrvalsuundi, visandatakse uurimiskomisjonina „kodaniku uuskunstilise avaliku ruumi analüüsi” aruanne. Ootamatu diversioon metropoli igapäevaellu hoiab…
-
Üks meie tegevuse fookus Eesti kunstnike rahvusvahelise kohalolemise kõrval on meie galerii kunstnike tööde kollektsionääridele välismaa kunstireiside organiseerimine, seda tegime ka nüüd Viini puhul. Usun, et see on väga tähtis samm Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa kultuuri isolatsiooni ületamise poole. Et Eesti kunstnikud pole varem messidel sellist edu saavutanud, selles on süüdi meie kaasaegse kunsti toetussüsteem, mis üldjuhul eeldab, et galeriid peaksid oma „äritegevusega” ise hakkama saama.…
-
Juba Artdepoo algusest on meil olnud ettevalmistamisel suund tutvustada meie kaasaegset kunstiloomingut ka väljaspool Eestit. Hausi galerii on komandeerinud oma galeriste välismessidele ja -näitustele, et nad oleksid mujal toimuvaga kursis. Artdepoo on olnud idee, projekt, mõte ja suund, et tuua jõulisemalt esile noore ja aktuaalse kunsti liini ja valida loominguliselt kandvat kunsti rahvusvahelisele areenile. Vaatamata sellele, et galeriiruum tuli sel kevadel publikule sulgeda, kuna omanik plaanis…
