-
Kui kunstnikud omavahel valivad töid näitusele, siis see on enesekeskne tegevus – kunstnikule meeldivadki tema enda tööd. Teine asi on teha valik objektiivsemalt, väljastpoolt. Minu arvates ei peaks kunstnikud ise oma töid näitusele valima, nad ei peaks selle protsessi juures üksi olema, sest objektiivsus on kerge kaduma, kui seda üldse ongi. Kaunase tekstiilibiennaali korraldajad tõidki juurde teoreetikud, et nood looksid kommunikatsiooni ühiskonnaga, mõtleksid selle üle, kuhu…
-
Peab ütlema, et neil, kes seda aega mäletavad, oli see huvitav taaskohtumine läti vaibakunsti kuldajaga, mil tegusa ja innustava Rūdolfs Heimrātsi juhtimisel õitses nii tekstiilikateeder kui ka kogu Läti vaibakunst. Mäletan, et olime üsna kriitilised: meie rafineeritud koloriidi ja stilisatsiooni taustal olid need rahvakunsti arendused, trallitavad jaanikud ja lõikuspeod meie maitsele vastuvõetamatud. Aga nüüd, kui seda nägime usun, et vähest osa muuseumidesse kogutust –, tõdesime, et…
-
See ei tähenda üldse mitte seda, et MariaKristiina Ulas kunsti tehes mingit teooriarida näpuga ajaks, nagu tegid seda XX sajandi alguse sürrealistid Sigmund Freudi psühhoanalüüsis. Tema loomingu võib siiski rahumeeli sürreaalseks liigitada. Näiteks ulatuslik sfinksiteemaline sari, sel näitusel aga „Kalanäoline kaotatud peaga hüppaja” on puhas sürrealism. Ja kui tulebki ette selliseid kunstnikke, kes mingist omaenda koostatud kavast järjekindlalt kinni peavad, nagu näiteks Salvador Dalí, siis psühhoanalüüsi…
-
Kurvitza lugemust ei näita ainult tema väärilise tunnustuseta jäänud esseekogumik „Attitude” („Hoiak”), vaid ka tema n-ö „omafilosoofia”, mis vaatab vastu maalidelt ja neile kirjutatud ning salapärastest tekstidest. Oma intervjuus (Postimees 20. X) seostab ta „voolu” elektri ja industriaalse maailmaga, kuid sõna „vool” tekitab mitmeid konnotatsioone: kunstivool, vee voolamine, ajavoo(g)l, voolusäng, voolimine jms. Kõik need on nii või teisiti seotud igavese liikumisega. Mõjutatuna mitte ainult modernismi klassikutest,…
-
Kunstnike endi koostatud komplekt on üle 25 aasta abielus olnud paari esimene ühisnäitus: väljas on Rauchi 18 õlimaali, mõned neist hiigelsuured, Loy 50 kaseiintemperatehnikas lõuendit, lisaks kummaltki kaheksa tööd paberil. Valik on 15 aasta läbilõige, sisaldades töid, mis kunstnikud plaanivad endale jätta, kuid ka 2010. ja 2011. aasta loomingut. Rauchi ja Loy segamini asetatud ekspositsioonis eristuvad ühe kompositsioonilise ülesehituse „maskuliinne” kindlus ja teise „feminiinne” ebalus…
-
Selles mõttes sarnaneb ta omakandimehe Erki Kasemetsaga. Neil mõlemal on õigus, et järeltulevad põlved on need, kes verstaposte ja aiateibaid sorteerivad, pealegi võivad tulevased uurijad süldadelt ja verstadelt üldse hoopis meetermõõdustikule üle minna. Põhimõte seisneb kunstniku ja tema loomingu primaarsuse tunnistamises kunsti hindaja suhtes. Olgu hindajaks kuraator, kunstiajaloolane, kriitik või stipendiumide jaotaja, temale jääb sekundaarne roll. Sellest põhimõttest järeldub, et alati tuleb teha muu hulgas selliseid…
-
Millist sõnumit su näitus kannab?
Ilmselt pole ma kunagi oma näitusi seostanud ühe sõnumiga, mida annaks paari lausega kokku võtta. Siis ma oleksin ju kirjanik. Pigem on alguses ikka ja jälle mingi seletamatu (tunde)tihedus ning soov absoluudiiha joobumuses seda võimatut võimalikuna väljendada. Sel korral püüdsin juba pealkirjaga „___ ___ _________”, mis ka tsitaat, mitte mu enda välja mõeldud, lausa rõhutada, et sõnu mul selgituseks pole. Ka pressiteksti…
-
Vanamehed merel
Seekord näitas Epp Kubu publikule fotoseeriat „Sõidame paadiga ja upume ära!”, kus autor on lavastanud korduva stseeni variatsioone. Kaheksa vanemat meest aerutab koos noore naisega (Maria Aua) merel, silmanähtavalt nautides ilusat kaaslast ja romantilist keskkonda. Epp Kubu kohtus nende meestega Haapsalu tänavatel ja pakkus neile võimalust noore naisega merele minna. Põksuva südamega olid nood nõus. Mõte vanameestele rõõmu valmistada on ilus, kuid mida see projekt…
-
Üks mu hea, veidi pessimistliku loomusega sõber armastab rõhutada, et kõik siin maailmas taandub ühildumise probleemile, kuid et tõelist ühildumist (sobivust) tuleb ette haruharva, kui üldse. Kui „Suhestumisnurga” kontseptsiooni, seal püstitatud küsimuseasetust vaadata ühildumise taustal, siis on Mare Tralla ning Laima Kreivytė toonud välja midagi, millest tavaliselt mööda vaadatakse: milline on suhestumise ühisosa ning kas (ja millisel määral) on selle puhul võimalik üksteisest aru saada? Väga…
-
Tartu Kunstimuuseumil ei ole ei restaureerimiskeskust, kirjastus- ega kommunikatsiooni- või turundusosakonda. Eesti Kunstimuuseumil on kõik need olemas. Nende ressursside jagamine ning koostoime sünergia toetab kunstivarade paremat tutvustamist, tekitab suuremat publikuhuvi ning toob eeldatavasti kaasa suuremad sissetulekud elavamast näitusetegevusest. Seetõttu on kultuuriministeerium seisukohal, et Tartu Kunstimuuseum peab jätkama alates 1. juulist 2012. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Selles suunas liigutakse etapiviisiliselt ja esmane ülesanne on koostada analüüs, mis…
