-
Nii lihtsat teed pidi pole siiski mindud. Kõige täpsemalt on teemat tabanud ja ka sõnades väljendanud Kaire Olt tööga „Kohtumine tundmatuga ehk kolmas elu”. Just nimelt see kolmas elu on antud näituse sügavam mõte ja sisu, sest oma teise elu peaks näitusetöö eeldatavasti juba lõpetanud olema. Kaire Olt kirjutab jalatsitest ja punasest nahkjakist tehtud käekoti juurde: „Algselt looma väliskeskkonna eest kaitsvast nahast sai rõivaese ning jalavari…
-
Paar kuud tagasi Kopenhaageni kunstimessil olid vähemalt mulle kõige huvipakkuvamad ning värskemad rohkearvulised väiksemõõdulised skulpturaalsed teosed, mida kirjeldades võiks kasutada samu mõisteid kui Einarseni skulptuuri puhul. Materjaliks on portselan, mis toob automaatselt sisse teatava kitšilikkuse, morbiidsuse ja multifilmilikkuse. Einarseni portselanjänes on nimelt oma embusse haaranud räsitud väljanägemise ning kannatava ilmega oravatopise. Kitšilike klišeedega tegeles ka Kullo Lastegalerii näituse osaks integreeritud Rebecca Helen Page’i (UK) kestvusperformance „Preili…
-
Prantsuse avangardism, Ameerika raha
Ameerika päritolu XX sajandi alguse kunstimetseenide Leo, Gertrude, Michael ning Sarah Steini kogule pühendatud väljapanek oleks ilmselt toonud publikut kokku ka siis, kui näitus oleks olnud üles ehitatud pelgalt prantsuse kunsti suurkujude Monet’, Renoir’, Degas’, Cézanne’i, Picasso, Matisse’i jt hästi, aga ka vähe tuntud või siis sootuks tundmatutele töödele, sest väljapaneku tuumik on ikkagi Ameerika Ühendriikide kunstimuuseumide kogust. Pariisi visuaalse kunsti mõttes haritud…
-
Nimetatud teemasid leidis ka d’Asnières’ lossi näitusel „Vabadus” („Liberté”). Liina Keevalliku lippude all, mis läbivad kogu näituseruumi, astub vabaduse mõiste dialoogi XVIII sajandi rokokooarhitektuuriga. Sel revolutsioonieelsel sajandil oli vabadus filosoofide ja kunstnike meelisteema, millest sai revolutsiooni käigus juriidiline ja poliitiline põhimõte. Baroksest vabadusest sai rangema joonega klassitsistlik vabadus. Kuigi vabadus poliitilise põhimõttena, mis on saavutanud globaalse „religiooni” tähenduse, on kahtlemata prantsuse väljamõeldis, peab siiski tõdema, et…
-
1980ndail kujunes Kaie Partsi looming silmapaistvalt monumentaalseks. Tema abstraktsed suureformaadilised metallskulptuurid ühendasid kunstiinstituudis metallikunsti erialal omandatud erialaspetsiifilised tehnikad autori omanäolise ruumi organiseeriva skulptorimõttega. Ta oli astunud metallierialale Tartu kunstikoolist saadud arvestatava skulptuuriõpingute pagasiga. Kaie Partsi 1980. aastate tööd tuleks liigitada skulptuuri valdkonda. Tema loodud metallplastika paistab silma lihtsa kujundlikkusega ja on teostatud juveliiri perfektsusega. Vasest, messingist või terasest kujundid valdavad ruumi rahuliku piduliku dünaamikaga, luues vaatajas…
-
Need kaks ettevalmistavat sammu ehtekunstist kirjutamise suunas viisid mu lõpuks Maria Valdma näituseni „Võõrastemaja” ehtegaleriis Iida. Valdma esitab meile monokroomsete väikeobjektide seeria, mida iseloomustab taaskasutatud ja hinnalisemate materjalide ühendamine ning tugev kujundipõhisus. Peamiselt katuseplekist ja mustast tammepuust ehted on kas abstraktsed või sisaldavad inim- ja loomafiguure. Iga ehe on paigutatud raami(le) – valge värviga kaetud vana talumaja aknaraami(le), mis omakorda rõhutab pealkirjas sisalduvat ruumilist keskkonda ning…
-
Ajalehetekstiline kollaažimaterjal kord rekonstrueerib metropoli (esindus)hoonete ehituskehandeid, kord lammutab need tühjalt haigutavaiks, otsekui pommitusjärgseiks varemeiks, kord loob mulje linnale justkui poseerivale modellile langevast tugevast (meedia) külgvalgusest, kord pakib kokku või katab (meedia)uduga terve majade massiivi. Oluline on, kuivõrd kunstnik on kasutanud ära / lähtunud antud kollaažimeetodi väljenduslikust potentsiaalist. Kas vormiline võte iseenesest transformeerub sisuliseks sõnumiks? Nukke „Urban Mystic” võimendab sõna otseses mõttes nägema: linn on meediast…
-
Valli Lember-Bogatkina on realistlik kunstnik, kes kasutab sageli oma töödes 1950. ja 1960. aastatele iseloomulikku dekoratiivset üldistust. See on dekoratiivsus monumentaalses mõttes, midagi sellist, mis eemalt vaadates selgelt märku annab, et tegemist on mingit kohta kaunistava asjaga. Ehk teisisõnu, et tegemist on kunstiga. Mis meenutab, et kunsti ei saa määratleda ainult teoreetiliselt, vaid seda tehakse ka praktiliselt. Kui valdav osa ühiskonnast peab midagi kunstiks, siis see…
-
Riia ja Tallinn, komparatiivselt
Millised ka polnud poliitilised kokkulepped, mis ajendasid memoriaali-võistlust välja kuulutama, on hea teada, mida on selles vallas tehtud naabermaal. Eestis toimuvat on adekvaatne võrrelda pigem Läti kui näiteks Prantsusmaaga.
2007. aastal korraldas Läti kultuuriministeerium Riias kommunismiohvrite memoriaali rahvusvahelise võistluse. Toona oli kultuuriministriks karismaatiline kunstiteadlane Helēna Demakova, kes kureeris 1995. aastal Läti Sorosi kaasaegse kunsti keskuse aastanäituse „Monument”. Üldse tegeldi läti 1990ndate kunstis kirglikult linnaskulptuuride…
-
Hoone tausta ja arhitekti idee kirjeldus ei ole aga kindlasti see, mida ühelt kriitikult oodata, sellega saab arhitekt hakkama ka ise. Õpetatud arhitektuuriteadlasel-kriitikul on maja kohta kindlasti palju rohkemat öelda. Ta oskab arhitekti mõtet ja selle teostust vastavalt kontekstile ka hinnata, selle üle arutleda, tuua paralleele teisest ruumist, teisest ajast, anda hinnangu sellele, kas idee toimib antud olukorras ja ajahetkel, kas see on originaalne, innovatiivne jne.…
