-
Me näeme alatihti sisseastumiseksamitele tulnud noorte hulgas põlevate silmadega noori, kes tahavad teha rauast roosi. Koovit on sepistanud sellise roosi talle omasel vaiksel kombel sellise juveliirsusega, mis paneb ahhetama. Iga kurd kõnetab. Pole vahest tähtsuseta, et töö valmis tänaseks meie hulgast lahkunud suurmeistri Rein Metsa juhendamisel; tema sõnul on Koovit kuldsete kätega looja.
Roman Tavasti nimelise stipendiumi statuut ja väljaandmisviis on sellest aastast muutunud: nüüdsest annab stipendiumi…
-
Sellist näitust pole võimalik mõne sõnaga kokku võtta või alaüksusteks jagada. Iga teos on autonoomne. Ennekõike jäävad ehk siiski silma humoorikad/iroonilised tööd nagu Jivan Astfalcki kahest sõrmusest koosnev teos „Kena-ja-mitte-kena” (portselan ja töödeldud plastik, 2011): valge, suure kitšiliku värvikireva lilleseadega sõrmus ning selle täpselt sama vormiga „kole” musta värvi kaaslane.Vaimukas võtmes on loodud ka Lin Cheungi töö „Abielusõrmused (Suur-Britannia) keskmisele mehele ja keskmisele naisele” (kuld, valatud…
-
Esimese hooga võib tekkida kiusatus otsida näituselt tihti kuuldud osatamist: ekraani varjus ollakse edevad ja julged ekshibitsionistid, tänaval aga kaasinimeste suhtes skeptilised, arad sotsiofoobid. Eelhoiaku tekitab osalt ka pressiteate alguses esitatud provokatiivne küsimus: „Kas sa oleksid nõus vastama neile küsimustele?”. Küsimusest tulenev mulje, nagu hakataks torkima n-ö kahepalgelises hingeelus, on ent eksitav. Esiteks demonstreerivad esitatud fotod ja video, kus linlased jagavad enda kohta teavet pigem rõõmsa…
-
Kuimeti eelmisel isikunäitusel „In Vicinity” („Naabruses”) oli segatud osavalt lapsepõlvekodu nostalgia uusasumimaailma veidrustega. Neist viimane on laenanud omakorda ideaalid XX sajandi alguse „kodutalu” retoorikast, „päris enda koha” ihalusest, mille väärtustamisele aitas kindlasti kaasa asjaolu, et eestlased saidki esmakordselt maad ostma hakata alles XIX sajandi teisest poolest alates). „Viewfinders” on ühest küljest samavõrd poeetiline ning puhtalt emotsionaalsetele hinnangutele rajatud kui „In Vicinity”, kuid Kuimet on liikunud selgelt…
-
Erik Alalooga heitis 16. detsembri „Global Container’i” avamisel väljakutse seisukohale, et kunstis on kõik tehtud. Selle ümberlükkamiseks piisab vaid teaduse ja tehnoloogia arenemisega kaasa tormata. Insenerid leiutavad uusi vahendeid, mille abil enneolematut luua. Prometheused Eestist ja mujalt näitasid seda Mare Tralla 11. juunil Kumus korraldatud minikonverentsil „Võrgustunud mood”. Ent kui teaduses töövahendid vananevad, siis kunstis mitte kunagi, sest teadus nõuab ühest tõlgendamist, kunst aga lõputult palju…
-
Alalooga kui kunstniku huvi vaataja füüsilise manipulatsiooni ja totaalsetel masinavärkidel põhinevate etenduste vastu on jätnud nähtava jälje ka osakonnale ning mõjutanud kogu osakonna toodangut. Õhtu performance’ite põhjal tundub, et kursuste eesmärk oli teadvustada nn inimfaktorit ümbritsevat konteksti, mitte ainult selle sotsiaalset vaid ka esemelist ja psühhofüüsilist mõõdet. Alalooga rõhutas, et sellele vaatamata, on tegevuskunstis nii teose loomise kui ka esitamise juures siiski kesksel kohal inimene.
Distsipliinide kohtumispaik
Kuna…
-
Muidugi mõjuvad Pedaniku maalid tehnitsistlikuna, kuid tuleb olla nõus Kädi Talvojaga, et eesti hüperrealismi algversiooniga võrreldes on praeguseks ajaks hoiakud muutunud: „Urbanistlikku maastikku ei nähta enam kui loodusele vastanduvat võõrast ja võõrandavat tehiskeskkonda, vaid kui mitmekihilist ja rikast elupaika”. Pedaniku mikrostruktuurid, emaplaadid ja ruumid on meie igapäevaelu lahutamatu osa, omamoodi käepikendus, vaatamata sellele, et inimest tema maalidel tavaliselt ei näe.
Hüperrealism on tagasi, kuid hoopis teisel moel.…
-
Võrgutamise võim
Hoolimata pealtnäha paljastavast sissejuhatusest, on Sante’i essee empaatiline. Ka Baudrillard tunneb aukartust Calle’i ees. Mõlemad filosoofid teadvustavad, et banaalsusse manustatud vägivald ei ole Calle’i teoste põhimõte või eesmärk, vaid ainult nende ajend. Kui tuttavad argisituatsioonid on materjal, millest ta vormib oma installatsioonid, siis võrgutamine on tema meetod. Nagu Baudrillard, nii peab ka Calle oma kunsti eesmärgiks võrgutamise kasutamist relvana banaalsuse vastu. Harva ilmneb, et filosoof…
-
See ei ole teadlik mäng alateadvuse teemal. Seda alustasid sürrealistid, kes uskusid Freudi õpetust teadvuse kolmest põhitasandist: esiteks isiklik teadvus Ego, teiseks ühiskondlikpoliitiline Superego ja kolmandaks neile kahele kättesaadamatu, ära põlatud ja kindla kaane alla peidetud alateadvus Id. Sürrealistide endi määratluse järgi peaks sürrealist lakkama olemast sürrealist hetkest, kui ta end sürrealistiks nimetab, sest siis, tähendab, võtab ta alateadvust teadlikult ning see ei ole siis enam…
-
Usun, et ei eksi, kui väidan, et Tiit Pääsuke armastab maalikunsti ning naudib maalimist. Ta olevat väitnud oma Vaala galerii näituse avamisel, et teda ei huvita üldse tulemus, vaid maalimine kui protsess ning sellest saadud nauding: „Näitusel püüdsin viidata tegemisprotsessile: näeme, kuidas üks motiiv rändab ühelt töölt teisele, muutub, omandab teistsuguseid tähendusi.” Vähemalt nii seisab galerii kodulehel ning sellele väitele on galerii andnud ka hinnangu: Pääsuke…
