-
Madridi Reina Sofia nüüdiskunstimuuseumi (MNCARS) oli väljas aga tema viimase neljakümne aasta jooksul valminud tööde valik. Tegemist oli pigem analüütilise kuraatorinäituse kui retrospektiiviga, valiku oli teinud Vancouveri kunstigalerii peakuraator ja kaasdirektor Daina Augaitis. Muntadas on ise väitnud, et tal on oma varasema loominguga tekkinud distants. Oluline roll oli ka Hispaania näitusedisaini õppejõu Enric Franchi kujundusel. Kujundus mõjus muuseumi labürinti meenutava plaani kriitikana. Ka Valentin Roma, 53.…
-
Ka multimeediaprojektid vajavad õnnestumiseks karismaatilisi näitlejaisiksusi nagu etenduse teine juhtfiguur Willem Dafoe Jokkeri moodi valge meigi ja mustaks värvitud huultega gooti heeroldina. Lavaaugust kerkivalt platvormilt ta mitte lihtsalt ei deklameeri (ega vahel ka laula) vahetekste, vaid mängib suurel laval toimuva visuaalse kollaaži enda isiku kaudu tervikuks. Dafoe hüppab ka siis lavale, kui ta Abramovići ekspartneri ja elukaaslase, saksa kunstniku Ulay osa mängib. Abramović ise, kel on…
-
Anton Starkopfi nimelise skulptuuri aastapreemia Jevgeni Zolotkole
30. IV anti Tartu Kunstimajas üle Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia. Seekord pälvis selle Jevgeni Zolotko.
Zolotko lõpetas 2008. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna ning on täiendanud ennast Eesti Kunstiakadeemias vabade kunstide osakonnas. Praegu tegutseb ta Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus. Näitustel hakkas kunstnik esinema 2006. aastast. Vaatamata suhteliselt lühikesele kunstnikuteele, on tal olnud ridamisi isikunäitusi: 2009. aastal koos Toomas Mikuga…
-
Raoul Kurvitz on poissmees, aga temalgi on oma kodune elu, omad voolud. Tal on olnud juba kaks suurt voolunäitust: üks Draakoni galeriis ja teine Kultuurikatlas. Need voolud olid keerulised maailmamudelid, mõjutatud põhiliselt Henri Bergsoni filosoofiast. Hoogsate kaarjate joontega joonistatud skeemid panid silma vurrkanni kombel pöörlema ja ajasid pea pulki täis. Nüüd ajab näitus „Vool, väikeformaat” Hausi galeriis silma värvidega krilli. Üldse võiks selles madala laega saalis…
-
Kask on loobunud enda mõistetavaks tegemisest, see on ränk ohverdus, sest kes ei pea vajalikuks end mõistetavaks teha, seda ei vaevuta tihti ka mõistma. Loomingu puhul, kus on esikohal tehniline täpsus ja virtuoossus, milles puudub küsimus, mida minu kunstil on öelda, on oht sattuda isolatsiooni. Kuid teiselt poolt loob Kask eelduse näha näitust, aga ka üksikpilti suurema terviku osana ja ka vastupidi: tajuda kõike ümbritsevat pildi…
-
Kunstnik ise väidab, et „Armastuse tuba” väljendab tema arusaamu suhtlemisprobleemidest ja armastusest ning ta pole soovinud teemasse kaasata armastuse mõiste aja- või kunstiloolist käsitlust. Armastus on ülimalt subjektiivne nähtus, igaüks näeb ning kujutab seda endale erinevalt ette. „Armastuse tuba” on kunstniku loodud „tuba”, kus ta eksponeeris endast need küljed, mis talle ei meeldi. Näitustel näidatud videod kirjeldavad elulisi situatsioone, mis on kunstniku n-ö tarduma pannud. „Tardumise”…
-
Kui mina EKAs õppisin, siis oli meil ju veel oma ühine maja, mõned erialad eraldi, nagu näiteks skulptuur. Muidugi on ühisel majal/pinnal oluline osa õppeprotsessis, loodan, et see probleem saab EKA puhul võimalikult kiiresti lahendatud.
Viimastel aastatel on sinu töödest kadunud varasemast tuttavaks saanud popkultuuri sümbolid, selge joon ja figuratiivsus ning sinu pintsliklöök on muutunud järjest hajusamaks. Mitmekihilised jutustused ja muinasjututegelased on kadunud. Sinu tehnilised võtted on…
-
Neeme Külma näitus „Pinnavirvendus” Hobusepeas 11. – 23. IV.
Ilmselt kõiki, kes Hobusepea galerii kui ruumiga varasemalt tuttavad, tabab Neeme Külma seekordsele isikunäitusele sisenemisel hämming ning uudishimu: kas tõesti, kuidas, miks? Just Hobusepea 2004. aasta isikunäitusega „Kui” algas autorile nüüdseks iseloomulik tehniliselt keerukate ja töömahukate ruumiinstallatsioonide jada, „Pinnavirvendus” jätkab toona alustatud joont igati vääriliselt – töö on mõjuvõimas nii kogemuslikul kui reflektiivsel tasandil.
Näituse kaaskirjas on viidatud Külma…
-
Mulle tundub, et su ruumilavastused on lõksuga: lood soovitud olukorra ja lisad sellele veel midagi, mis on justkui üleliia. Su töödes on mingi liiasus, vindi ülekeeramine, nii et ma satun segadusse. Sellised kohad olid näiteks Draakonis küünlad, Hobusepeas must raamat, „Purskkaevu” näituse peegelpinnad. Need on momendid, kus sa nagu üritad väga selgelt ette kirjutada, mida peab tundma või mõtlema – aga siis tulebki kahtlus, et see…
-
Provenientsi teema on olnud aktuaalne kogu maailmas juba 1960. aastatest, kui algasid suuremad restitutsioonilained. Nüüdseks on kohustus oma muuseumi kogudesse kuuluvate teoste päritolu teada või vähemalt see niipalju kui võimalik välja uurida ning ka avalikustada kirjutatud ka ICOM i eetikakoodeksisse ja teistesse rahvusvahelistesse konventsioonidesse. Huvi teoste päritolu vastu pole tingitud mitte ainult restitutsioonist, vaid see on oluline allikas, mis aitab määrata teose autentsust või autorsust, samuti…
