-
2012. aasta Mari Adamsoni tekstiili- ehk siis parima tekstiilitudengi stipendiumi pälvis seekord magistrant Stella Kalkun.
Õpingute jooksul on Stella Kalkun paistnud silma teravmeelsete ideede ja nende nutikate lahendustega. Juba sisseastumisel EKA tekstiilidisaini osakonda jäi Stella Kalkun meelde oma positiivse hoiakuga „Kõik on võimalik!”. Ta on olnud aktiivne osaleja mitmetes kunstiakadeemia ning tootmisettevõtete koostööprojektides ning tegutsenud ka interdistsiplinaarse kunstnikuna oma eriala üleselt.
Stella Kalkun on tundnud erilist huvi tekstiiliobjektide…
-
Klaverisaalis jätkub väljapanek Milvi Thalheimi, Aune Taamali ja Aet Ollisaare ruumi keskele ja akende ette paigutatud tekstiilidega, mis mõjuvad kergetena ning loovad valguse muutumisel teistsuguse atmosfääri – on ju tekstiil interjööri lahutamatu koostisosa või lausa aktsent. Näiteks Ülle Raadiku geomeetrilisest laadist kantud teosed mõjuvad üldisel taustal värskendavalt.
Kui sammuda edasi, paeluvad tähelepanu Ilme Rätsepa abstraktsed maalilikud seinatekstiilid „Laadimine” („Loading”) ning „Valik” („Selection”), mis üllatavad lähedalt vaatamisel pehmuse…
-
1980. aastate repressiivne Jugoslaavia riigiaparaat ei osutunud enam piisavalt tõhusaks, et teisitimõtlejad ühiskonnast eraldada. Oma osa mängib siin kindlasti ka võimude püüd liikuda tasapisi läänelike väärtuste poole, kuid eelkõige tuleb täheldada võimu kimbatust teisitimõtlemise ja õõnestustegevuse tabamisel. Autoritaarsele võimuorganile ei tekita peavalu mitte häälekalt riigivastast õõnestustegevust demonstreerivad dissidendid, vaid ülipositiivselt võimuideoloogiat jaatavad poolehoidjad. Slavoj Žižek on kirjutanud, kuidas Jugoslaavia kommunistlik partei tõenäoliselt võidab valimised tingimustes, kus…
-
Teine peatükk: NSK saatkond Moskvas 1992. aastal. See on kuu aega kestnud kunstisündmus: Irwin elas selle aja Moskvas, pidas erakorteris eksponeeritud näituse keskel loenguid ja lõi Moskva endiste põrandaaluste kunstnikega suhteid. Sündmus oli Irwini loomingus pöördeline, kuna tähistas maali asemel uue, performatiivse või suhestuva lähenemise juurde liikumist ning pöördumist sloveenia kultuuri juurest laiema Ida-Euroopa teema juurde. Praegu on Tate Modernis avatud performance’i-järgse maalikunsti näitus („A Bigger…
-
Küsimus ei ole publiku kadumises või „aina kasvavas ükskõiksuses nüüdisaegse näitusekunsti vastu”, kui tsiteerida EKA emeriitprofessorit Leo Rohlinit (27. II 2010 Postimees), vaid „nüüdiskunsti marginaliseerumises meie praeguses ühiskonnas” (taas tsitaat Leo Rohlinilt). Kui ka meie „seltskond” ei ole meie nüüdiskunsti omaks võtnud, siis ometi on „nägevate silmade ja kuulvate kõrvadega uus inimene” (kui kasutada 1920ndate kirglike seisukohtade sõnavara nüüdiskunsti poolt ja vastu, kusjuures toona esinesid uute…
-
Inga Heamägi on nüüd Eestis teine tõsimeelne ikoonimaalija Mall Nukke kõrval. Kui Mall Nukke looritab ikoonikunsti kaanonitega muret oleviku ja tuleviku pärast, ikoon on tema iroonia tööriist, siis Inga Heamägi väljendab ikoonistiiliga sellist sisu nagu kristlikud ikoonid. See ei ole tema isikustiil, vaid vorm näitusele „Lokulauad”. Ta loomingut läbivad elujaatus ja kergus, ta on võimeline kasutama vanema kunsti eeskujusid lihtsalt ja veenvalt. Kui Inga Heamägi on…
-
Kuid see on lõputu spekulatsioon, arutelu sisu on kahes küsimuses, mille esitavad endale muuseumitöötajad, konservaatorid ja koguhoidjad ning kunstnikud. Kohati need küsimused isegi kattuvad, puudutades kunstikogu/kunstiteose füüsilise ja ruumilise säilitamise võimalusi. Ruumikitsikus on enamasti mõlemal mureks, kuid eriti kunstnike kodudes. „Kus hoida teoseid, mida ei ole ära ostetud, antud või kingitud?” on küsimus, mille esitavad endale kunstnikud. Kunstnikul on oht uppuda oma loomingusse, see hakkab ahistama…
-
1920ndate alguse kultuurielule iseloomulikult tekivad suurema süsteemi sees väiksed avangardse mõtlemisega „laborid”, nagu Tarapita kirjanduse- ja Eesti Kunstnikkude Rühm kunstiväljal. Tolleaegses teatris oli aga radikaalseks märgiks iseõppijate ja entusiastide vabatrupp Hommikteater. Selle juhti Aggio Bachmanni iseloomustab suur avatus ja üldine huvi kaasaegse vene-saksa teatri vastu. Bachmann püüdles kunstiteatri, loominguliste piiranguteta katsemaastiku poole, mida iseloomustab aktiivne kontakteerumine aktuaalsete teemadega. Hommikteatri algselt küllalt ebamäärane suunitlus üldinimlikule humanismile sai…
-
Tegelikult teebki jäärapäine nüüdistrendide eiramine Eesti ehtekunsti rahvusvahelisel kunstiväljal nii atraktiivseks ja osutab selle nüüdisaegsuse paradoksaalsele kvaliteedile. Kui ehtekunstnik Tanel Veenre vaatleb paari Müncheni näitust, teeb ta tähelepaneku, et „vaikse veendumusega toanurgas oma lossi ehitades võid ühtäkki leida end keskpõrandalt”. Väidetavalt kirjutab Veenre ajaloolise emailikunsti näitusest, kuid on kindel, et ta kirjeldab ka seda, mida taotleb Eesti ehtekunstnike grupp, kuhu ta isegi kuulub.
Tuleb tõdeda, et rahvusvaheline…
-
Kas nägite ohtu, et olete lõpuks silmitsi töödega, kus on lihtsalt esemeid üksteise otsa kuhjatud? Kunsti- ja käsitööpoed on tulvil ülekuhjatud dekooriga ehetest ja esemetest, mis on valmistatud kokku kogutud asjadest. Kas ja kuidas saite seda vältida?
Taolisi töid küll pakuti, kuid me ei valinud ühtegi neist näitusele. Väljapanekul on mitmeid töid, millel on taoline iseloom, kuid nende teostega käib alati kaasas mingi lugu, mis küündib kaugemale,…
