-
Astume Lasnamäe korterelamu tüüptoaks kujundatud hämarasse ruumi (viisakas olnuks enne sisenemist koputada ja enda järel uks kinni panna, aga ust ei ole). Niisiis on tuba hämar ja valgest tulles peab silm olukorraga harjuma. Ometi on toa akende taga päev, aga päevavalgus Lasnamäe tuba valgustama ei ulatu. Ruum, kus viibime, on minevikku pööratud, ent ühtlasi ka ajatu. Unistused ja äratahtmine on ajatud nähtused.
Kui esemed kogunevad tuppa…
-
Tami galerii näituse planeerimisel tundus, et kunstnikel on rohkem ühiseid vaatenurki ja seisukohti, kuid tulemuse põhjal tuleb tõdeda, et väljapanekut ei saa võtta tervikuna, vaid näitusesaale tuleb käsitleda eraldi. Zoova teosed on ikka eristunud meie kunstist värvikülluse ja fantaasiarohkuse poolest, tal on julgust kasutada muinasjutumaailma nii, et see ei muutu kitšiks. Galerii teise korruse suurde saali on kunstnik loonud selle väljapaneku tarbeks uued teosed. Ta on…
-
Osalevate galeriide ring on algusest peale jäänud üsna samaks: aastakümneid tegutsenud era(kommerts)galeriid Vaal ja Haus, veidi noorem Tami galerii, üsna uustulija 1Galerii ja kiiresti rahvusvahelist tuntust kogunud Temnikova ja Kasela galerii. Tami galerii on viimastel aastatel jaganud ruumi restoraniga, näitusedki on nagu gurmeesöögikoha seinadekoratsioon, kuigi galeristid pingutavad oma publiku kasvatamise üritustega. „Tallinna teisipäeva” programmgi on esimesel korral omandatud nägu: enamik huvilisi liigub ühiselt (esimesel korral bussiga,…
-
TAMARA WASKOFF
14. IX 1924 – 17. VIII 2013
17. augustil lahkus meie hulgast Eesti Kunstnike Liidu liige tekstiilikunstnik Tamara Waskoff.
Ta sündis 14. septembril 1924. aastal pangaametniku perekonnas ja õppis aastatel 1930–1934 Tallinna vene eraalgkoolis, 1934–1940 vene progümnaasiumis ja 1940–1942 Tallinna VI keskkoolis. 1944. aastal astus ta Tallinna rakenduskunsti kooli, mille lõpetas 1949. aastal tekstiilikunstnikuna. Leningradi Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis õppis ta kunstiajalugu ning lõpetas selle 1959. aastal…
-
Psühhoanalüütiliselt
Puhtalt loodusretk näib sarnane teekonnaga, mille läbib Vladimir Karasjovi kuulsas omal ajal keelatud kummalises metafoorses põrandaaluste võitluse filmis „Lindpriid” üks peategelasi: pingestatud võitlusest tihendatud ühtviisi (!) horisondita linna- ja metsamaastikust jõuab ta filmi lõpus (ainsana elus ja vabaduses) avatud horisondiga mere rannale – otsekui tühjusesse.
Samaselt on ka kuraatorid Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv (alateadlikult?) kujundanud/liigendanud Eesti „loodusmaali” ülevaatenäituse (sõna „maastikumaal” tundub selle näituse…
-
Adamson-Ericu muuseumi üks prioriteete on olnud XX sajandi modernismi uurimine ja tutvustamine. Selle kontseptsiooni kindel osa on Adamson-Ericu põlvkonnakaaslaste loomingu ülevaatenäitused. Praegu saab vaadata Viljandi maalimehe (just nii on kirjas väljapaneku pealkirjaski) Juhan Muksi loomingu ülevaadet.
Juhan Muks on üks neist Eesti kunstnikest, kes on ülekohtuselt jäänud kuidagi kõrvale: teda ei ole meie kunstiajaloost küll välja lülitatud, kuid ilmselt on Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluv 1925. aastal valminud…
-
16. augustil anti Adamson-Ericu muuseumis pidulikult üle Adamson-Ericu-nimeline noore kunstniku stipendium. Kuna see anti välja juba teist aastat, siis on igati lootust, et sellest saab iga-aastane traditsioon. Möödunud aastal pälvis selle Eesti kunstiakadeemia tootedisaini magistrant Sylvia-Johanna Annus, tänavu Iiri kunstiakadeemia uue meedia magistrant Ulla Juske, kes läbis oma bakalaureuseõppe EKA skulptuuriosakonnas.
Stipendiumi taga on eraalgatus – Lions Club Tallinn Hansa naisorganisatsioon, seda antakse välja koostöös Eesti Kunstimuuseumiga…
-
Jätsin nooremad maalikunstnikud järgmise raamatu tarvis. Ausalt öeldes ma tean nende loomingut, kuid väheseid tunnen isiklikult. Mõtlesin ka sellele, et meie katkestuse kultuuris ei tea või pole noored kunstnikud
huvitatud sellest, mida tehti enne neid, siit ka tihtipeale n-ö jalgratta leiutamine. Mind ennast huvitab hüperrealismi kolmas laine, mis on tulnud nooremasse kunsti, kavatsen sellest kirjutada. Noorem kunst pole ka
eriti maalikeskne. Ehk tuleb aeg kokku võtta viimase kümnendi…
-
Ants Juske. Eesti maal läbi aegade. Kujundanud Jan Garšnek, toimetanud Lauri Vanamölder. Pegasus, 2013. 224 lk.
Kunstihuviliste laiale ringile orienteeritud „Eesti maal läbi aegade” kirevas kaanekujunduses on näha fragmente Addo Vabbe, Toomas Vindi, Jüri Palmi, Ando Keskküla ja Miljard Kilgi loomingust. Ei saa märkimata jätta, et läikiv kaas kirjeldab sisu üllatavalt hästi.
Ants Juske vahetekstidega (kunstniku lühitutvustusele järgneb maalide sisuseletus paigutatuna reproduktsiooni alla) Pegasuse kirjastatud kõvade…
-
Olev Subbi kujunemistee varaseks toitepinnaks oli Tartu ja traditsioone austav kodutalu Lõuna-Eestis. Siit pärinevad nägemused, mis jäid tema loomingus lõpuni püsima, tema usk kainesse talupojamõistusesse, sära ja päike tema värvides. Subbi kunstiõpingud Tartu Pallases katkesid 1949. aasta märtsiküüditamise aegu kaheksaks Siberi-aastaks. Tulnud tagasi kodupinnale, jätkas ta õpinguid Tallinna Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal.
Subbi astus kunstiellu murrangulistel aastatel, mil mässumeelne noor kunst püüdis välja murda ametliku sotsrealismi…
