Kunst
-
Lembit Sarapuu 1. VIII 1930 – 30. VII 2024
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, maalikunstnik Lembit Sarapuu.
Kõrges vanuses, vaid paar päeva enne üheksakümne neljandat sünnipäeva lahkus meie hulgast maalikunstnik Lembit Sarapuu, kahtlemata legend nii kunstniku kui inimesena. Hoolimata aastatel 1955–1961 omandatud maalialasest kõrgharidusest Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) oli Sarapuu heas mõttes metsik autor, kes ei hoolinud kuigi palju heast maitsest ega eri ajastute kunstitrendidest, mis tema pikale eluteele sattusid.
Ometigi jääb tema kunstnikuteekonnast maha vähemalt…2 minutit -
Kuraatorid Sirje Helme ja Kadi Polli on näituse väga intelligentselt kokku pannud nõnda, et kogu sellest kirevusest joonistuvad välja mitmed kergesti jälgitavad ja põnevad mõtteliinid.Stanislav StepaškoSürrealistlikud talgud Ladina-Ameerika kunstis
Kumu näitus on peadpööritava orbiidiga rännak, mis suurele osale Eesti kunstipublikust on tõenäoliselt esimene põhjalikum kokkupuude Ameerika lõunamandri kunstiga.
6 minutit -
Marje Kerem 31. VII 1944 – 21. VII 2024
Lahkunud on andekas looja, metallikunstnik Marje Kerem (Kundla). Täpse silma ja osavad käed sai ta ilmselt päranduseks oma vanematelt: isa oli sepp ja ema õmbleja. Joonistamisoskuse ja kunstiõpetaja kutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille lõpetas 1968. aastal. Seejärel töötas ta Tallinnas kunstiõpetajana. Aastail 1970–1974 jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö osakonnas. Marje Kerem töötas kombinaadis Ühendus juveliirina (1977–1984) ning Ars-Juveel kunstnik-teostajana (1984–1990), seejärel tegutses…2 minutit -
Liivia Leškini tööd Haapsalu Linnagaleriis. Näitusevaade.Agur KruusingHulljulge intuitsioonikunsti meeli kõditav jõud
Liivia Leškin ei löö risti ette suure formaadi, tühjade pindade, žestiliste pintslitõmmete, otsiv-kobavate joonte ega energiliste värvitoonide ees.
4 minutit -
Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“. Näitusevaade.Kaisa Maasik„Kallis päevik, täna ma …“
Marleen Suvi lõuendid on intiimsed ning vaataja kõrvade vahel hakkab liikuma mõte, mis rahu ei anna: kas see on päris?
5 minutit -
Jevgeni Zolotko ei saa ära otsustada, kas valima peaks substantsiaalse või dekonstruktiivse hermeneutika, vähemalt mitte enne oma viimast näitust. Installatsioon „Armastus“. Näitusevaade.Stanlislav StepaškoUus õiglus ja taastuleku tahe
Jevgeni Zolotko tahab olla sündmuse kõrgusel, mitte jääda lihtsalt selle tunnistajaks või asuda moraliseerivale positsioonile.
7 minutit -
Tööde hulk ja mitmekesisus on väljapaneku tugevus.Meeli Küttim / FotomuuseumMa olen vist keha
Näitus „Sugu ja lugu“ on tihe ja lopsakas, oma ihulisuses väga intensiivne ja heas mõttes väsitav.
4 minutit -
Tiia Eving 17. IX 1947 – 24. VI 2024
Lahkunud on töökas ja erialale pühendunud metallikunstnik Tiia Eving. Ta sündis 17. septembril 1947 Saaremaal Kihelkonnal. Kooliõpetajate perekonnast pärit Eving (Tõkman) läks pärast Kihelkonna põhikooli lõpetamist Tartusse, kus õppis aastatel 1963–1968 Tartu Kunstikoolis kunstnik-dekoraatori erialal ja aastatel 1969–1974 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistööd.
Eving töötas aastatel 1968–1969 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis, aastatel 1974–1975 Balti Laevastiku muuseumi kunstnikuna ja aastatel 1976–1997 Kunstikombinaadi ARS metallehistööde ateljees ARS-Juveel. Alates 1997. aastast töötas…1 minut -
Aino Lehis 29. VIII 1928 – 14. VII 2024
Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.
Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahkehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd Kunstitoodete Kombinaadi Ars nahkehistöö ateljeele. Aastatel 1953–1959 oli Nõmme Pioneeride Maja kunstiringi…2 minutit -
„Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700 – 1945“, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kadi Polli. Näitusevaade.Stanislav StepaškoXX sajandi esimese poole kunst igatseb uute vaatenurkade järele
Uuema põlvkonna kunstiteadlased ei taha Eestis eelmise sajandi esimese poole kunsti eriti uurida. Millised võiksid olla huvi raugemise põhjused ja kuidas olukorda muuta?
9 minutit
