-
Eesti nüüdiskunstihuvilised puutusid Alfredo Jaari kunstiga esmakordselt kokku 1995. aastal, kui Helsingis rahvusvahelisel näitusel „Ars 95” oli väljas tema installatsioon „Miljon Soome passi”.
„Ars 95” toimis lausa ilmutuslikult: asi polnud mitte ainult suures hulgas nüüdistippkunsti eksponeerimises, vaid tööde valikus ja viisis, kuidas neid publikule esitleti. Ilmselt ka selles, et Kiasmat hoonena veel polnud, ideena oli aga nüüdiskunstimuuseum omaks võetud. Soome avalikkuses käis tuline vaidlus, kas rahvusliku…
-
„Jõudsin õnnelikult pärale,” kirjutab Konrad Mägi 1906. aasta mais Ahvenamaalt Märt Pukitsale. „Talupojad on siin kõik rootslased ja elavad nagu Eestimaa mõisnikud. Üleüldse meeldib mulle siin väga, ainult külm on siin praegu vähe.” Ja pisut hiljem sealtsamast P. Rootslasele: „Elu on mul siin praegu väga hea, iseäranis saan ma alles nüid aru, mis see tähendab vabas looduses olla (mõistagi kõht täis). [—] Üleüldse on siin väga…
-
Mäe ja Liivi portree kõrval näeme Triigi viljakat panust Noor-Eesti vaimsuse visualiseerimisel, esimesi katseid rahvusliku kunsti loomisel ning koloriiti, mis sai tema hilisemale loomingule nii omaseks. Tuleb märkida, et dekoratiivne rohelises, punases ja valges värvingus taust tema kaasaegsete, kunstnik Aleksander Uuritsa ja vankumatu eesti kunstikriitiku Bernard Linde portrees ei ole juhuslik, vaid nutikas osutus Noor-Eesti albumite kaanekujundusele ning Noor-Eesti esteetika mõjule Triigi loomingulises arengus.
Mitmeid kunstniku välismaareise…
-
Ettekandeid oli kokku viis. Konverentsi avas kunstiteadlane Rainer Vilumaa ettekandega „Baltisakslaste kunstikollektsioneerimisest Eesti- ja Liivimaal Stackelbergide kogu näitel”. Teine ettekanne oli kunstnik Kiwalt, „Kunst on alati kaasaegne” kätkes endas analüüsi kunstist neuroloogiani ning laiendas oluliselt kunstiobjekti mõistet. Kunstiteadlase-restauraatori Hilkka Hiiopi ettekanne „Kuidas säilitada mittesäilivat? Nüüdiskunsti säilitamise strateegia ja meetod” põhines tema doktoritöö metodoloogial ning käsitles nüüdiskunsti säilitamist. Galerist Olga Temnikova andis ettekandes „Kaasaegse kunsti kogumise missioonist…
-
Väärika ajalooga baltisaksa kunsti tutvustamisele on teine näituse kuraator Epi Tohvri juurde lisanud ajaloolise vabamüürluse vaatepunkti, mis andis oma ideelised allikad ka tollasele kunstiloomele. Viimastel aastakümnetel on vabamüürluse teematika ületanud akadeemiliste uurimuste lävepaku ning saanud üheks oluliseks osaks valgustusajastu diskursuses. XVIII sajandil kattus vabamüürlus suuresti valgustussajandi põhiideega „levitada teadmiste valgust kogu inimkonnale”. Vabamüürlikud loožid kujunesid mõjukateks kommunikatsioonikanaliteks uute ideede levimisel Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Loožide üks eesmärk…
-
Praeguses maailmas kipub kuraator/kunstikriitik/kunstimänedžer tegutsema mitmel rindel, olema enamasti vabakutseline ja töötama samaaegselt mitmes riigis.
Hunter Braithwaite: Parafraseerides Kierkegaardi: olla vabakutseline on ängistavalt kerge. Skype’i arengu ja globalismi leviku koosmõjul on kunstimaailma viimase buumiga kerkinud esile vabakutseline multitasker . See on põnev ja glamuurne, aga ka kurnav. Sellised vabakutselised ei defineeri ennast kunagi ainult ühtviisi – ühel päeval kirjutan, siis olen toimetaja, teisel päeval olen kuraator ja…
-
Imat Suumanni saab hakata Tartu kunsti ühe populaarsema teemaga, linnavaatega, seostama selle sajandi algusest. Need on öised pargimotiivid, mis salapära ja nüansirikka tumedusega tõid sellesse žanri uue kvaliteedi.
Paar aastat tagasi aga toimus Suumanni loomingus veelgi saatuslikum pööre. Tõuke andis Margus Laidre raamat „Dorpat 1558–1708”. See mahukas köide paelub uute faktide kõrval suurepärase jutustamisoskuse ja sisseelamisvõimega möödunud aegadesse, olustikku, inimeste mõtlemisse ja nende tegude ajenditesse. Ei olegi…
-
Raul Meele „Dialoogid lõpmatusega” võib alustuseks (aga ka keskpaigaks ja lõpetuseks) tekitada haaramatuse tunde: justkui olekski nende dialoogide eesmärk lõppeda lõpmatuses. Meel on seoste meister. Ta on rohkem kui neljakümne aasta jooksul käsitlenud ja seostanud ühtaegu nii üldistavalt kui detailselt paljusid asju: kaost ja korda, irratsionaalsust ja ratsionaalsust, aga ka kultuuri ja loodust, kirja ja pilti, keelt ja matemaatikat, abstraktsust ja konkreetsust ning märke ja tähendusi.…
-
Graafikakunstnik Marju Mutsu (1941–1980) küpsem looming, mis on suuresti piiritletav vaid ühe aastakümnega – 1970. aastatega, ühendab endas vastandlikke tahke. Esiteks, kuuludes kunstiinstituudi õpingute ajal 1960. aastatel kunsti- ja laiemalt kultuurialast teadlikkust ja erudeeritust kultiveerinud kunstnike rühmitusse ANK ’64, on Mutsu olnud kursis nii moodsa kui ka kaasaegse kunsti nähtustega, mille eri meetodeid ja võtteid ta oma töödes tõlgendas ja arendas, säilitades seejuures ka kiindumuse konventsionaalse…
-
Lahkunud on metallikunstnik Liidia Elken, üks sõjajärgse eesti tarbekunsti alussambaid ja selle edendajaid, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige ja auliige.
Liidia Elken oli pärit Tartumaalt. Pärast alghariduse saamist läks ta 1941. aastal Rakvere kergetööstuse tehnikumi, selle lõpetamise järel 1946. aastal kohe ka õppima metallehistööd Tallinna riiklikku tarbekunstiinstituuti (nüüdne EKA), lõpetas instituudi 1952. aastal ja siirdus seejärel tööle Tallinna Juveelitehasesse, millega jäi seotuks üle 55…
