Mai ja Tiina Söödi fotonäitus „Heli riided“ kunstnike ruumis Kraam pühapäeviti kuni 30. IV ja Annika Haasi fotonäitus „Appi, kiilakas naine!“ Telliskivi loomelinnaku pop-up-galeriis (B-maja) kuni 31. III, Valgevene aktivistide loeng „Lgbtqi +“ ja Ruka Toivoneni loeng „Sugu, seksuaalsus ja riik: lühike võimu ajalugu“ kultuuriklubis Kelm 10. III feministliku kultuurifestivali „LadyFest“ raames. Korraldajad Kristiina Raud ja Elli Kalju.
„LadyFesti“ avapeole Kraamis oli naistepäeval kogunenud mitukümmend inimest. Tundus,…
Siim Preimani kuraatoriprojekt on provokatiivne teemaalgatus ja toob välja paljud praegust Ida-Euroopat iseloomustavad probleemid. Kui neid läbi ei töötata, siis jäädaksegi korrutama.
Näitus „Uue ida lapsed“ Tallinna Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 26. III. Kuraator Siim Preiman, kunstnikud Aleksei Gordin, Liina Kalvik, Kristi Kongi, Kennet Lekko, Rūtenė Merkliopaitė, Henrik Rakitin, Alvar Reisner ja Elīna Vītola.
„Uue ida lapsed“ on kuraatori manifest oma põlvkonna…
Sven Kirsimäe: „Insenerid esitlevad oma maailma piirangutele osutades selleks, et disainerid kutsuksid meid kastist välja astuma.“
Veebruaris toimus neljandat korda häkkimise ja tarkvaraarenduse maraton „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ (Garage48 Hardware & Arts*), mis tõi 48 tunniks kokku tehnoloogia-, disaini- ning turundusinimesed. Sel aastal palusid korraldajad mõned arendusnädalavahetuse mentorid vestlusringi, et arutada inseneride ja disainerite tegevusvälja integratsiooni üle. Keskustelus osalesid Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor…
Kerttu Männiste: „Kui aktsepteerida, et kunstiteos on võimeline peegeldama oma aja meelelaadi, siis natüürmort võib olla allegoorilistest kompositsioonidest ausamgi.“
Põnevaid Tartu kujutisi on Eesti muuseumides, aga ka erakogudes. Aus oleks olnud ka nende hulgast midagi näitusele kaasata.
Näitus „Muutuv Tartu neljas vaates“ Tartu kunstimuuseumis kuni 12. III. Kuraator Merli-Triin Eiskop, kujundaja Inga Heamägi ja graafiline kujundaja Jaan Evart.
Linnale võib läheneda tema materiaalsest kehandist lähtudes, käsitleda keskkonda füüsiliste objektide, ehitiste kogumina. Just nii hakkas XV sajandil jõudsalt arenema veduut, mille eesmärk (vastavalt ajastule mõnevõrra erinevas…
Kiwa ja Martin Kikas on „Lugulaulu“ kirjelduses pidanud tähtsaks rahvusmütoloogiat, helilahendusena on valminud aga Noora arhitektuuriga sobiv sünteetiline ambient.
Pärast Kumu näitust „Sünkroonist väljas. Helikunst vaatega minevikku“ võib väita, et helikunst on Eestis institutsionaliseeritud ja aktsepteeritud kui iseseisev kunstiliik. Kuid sellegipoolest on rahvusarhiivi uue hoone Noora tarvis just helikunsti teose tellimine märgiline sündmus. Sellelt võtab jõudu vaid asjaolu, et helikunstiteose kasuks otsustamist põhjendab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017.Ave Taavet
BRCP projektijuhi Matthijs Ilsinki pilk läbi Boschi. Kaader Pieter van Huystee filmist „Jheronimus Bosch. Saatana puudutus“ („Jheronimus Bosch. Touched by the Devil“, 2016).http://www.amstelfilm.nl/jheronimus-bosch
Willem Claesz. Heda (1594–1680). Natüürmort. Õli, puit, 1637. Sinebrychoffi kunstimuuseum.Pressifoto
Pudulojuste pastoraal. Kui tihti mõtiskleb nahakunstnik selle üle, mis eelneb ilusale, mõnusalt lõhnavale nahapalale?Maarja Undusk
Lennart Mänd: „Püüame anda ka oskused, kuidas jõuda võimalikult optimaalselt maksimaalse tulemuseni.“Piia Ruber