Kunst
-
Kiirendatud autonoomne reaalsus
Holger Looduse soov kaasa mõelda kultuuri ja ühiskonna tulevikustsenaariumide kujundamisele ei ole eksponeeritud demonstratiivselt, vaid on tajutav ridade vahel.
Holger Loodus on tähelepanuväärne näide 2010ndatel kunstiväljale astunust, kelle tegevus tekitab kiusatuse arutleda, milline on XXI sajandi alguse tõeliselt hea eesti kunstnik.
Looduse puhul võib rääkida tema põlvkonda iseloomustavatest ühisomadustest, aga ka silmapaistvatest isikupärastest erijoontest. Läbi löönud muusikuna – 1990ndatel oli ta tuntud indie-pop-bändi Dallas üks eestvedajaid,…3 minutit -
Roosa müts – Millest sa unistad, tüdruk?
1920ndate ajalehtedes räägiti homoseksualismist kui meditsiinilisest hälbest, mida koos teiste sugupahandustega uuriti Tallinnatki külastanud Berliini doktori Magnus Hirschfeldti kliinikus ja muuseumis. Reportaažide kõrval sõjaväes peetavast homoseksualismivastasest võitlusest, kuigi isegi alkoholismi vähendamises oli näha paremaid tulemusi, avaldati valgustavaid selgitusi homoseksuaalsuse ajaloost ning valdavalt peeti õigeks, et homoseksuaalsuse pärast ei tohi kriminaalselt karistada.
1930ndatel ajakirjanduse toon muutus ning ajakirjanikud, kes kümme aastat varem olid Berliini seksuoloogi huviga kuulanud, kirjutasid…4 minutit -
Vabadus! 2118: #EV200 kunstiprogramm
Käimas on Eesti Vabariigi järgmise suure aastapäeva ettevalmistused. On aasta 2118 ja Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva tähistatakse traditsiooniliselt kunstiprogrammiga, et sõeluda välja kõige paremad ja säravamad kunstnikud. Kes need kunstnikud on? Kust on nad tulnud ja kuhu suunduvad?
I osa. Vabaturu tüüpi vabadus
On kell 4 hommikul ja kurnatud silmadega kunstikaupmees Jaan on teel lennujaama. Tema ja paljud tema kolleegid kulgevad varahommikuse teleportatsioonivahendiga ärireisile troopilisse Detroiti Michiganis…5 minutit -
Ühiskondlik tellimus ei pea tähendama tellimuskunsti
Eha Komissarov: „Kriitiline kunst elab juubeliaastalgi turvaliselt riigi kaitsva selja taga ja saab viidata riigi autoriteedile: minu riik ootab minult just sellist kunsti. See on ju suurepärane.“
Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks korraldatakse ligi sada kunstisündmust, mis tutvustavad kodumaiste kunstnike loomingut Eestis ja välismaal. Kureeritud „EV 100“ kunstiprogrammiga võib juubeliaastal ühineda ka kunstiteemaliste algatuse ja kingitustega. Nii seisab kirjas „EV 100“ kunstiprogrammi kodulehel. Kunstiürituste toimumispaikadena on nimetatud…9 minutit -
Tulevik tuleb biooniliste hüpetega?
Materialismist, individualismist ja nominalismist vabanev maailm ei ole enam endise moodigi. Tähtis on, et kunstnikud juba praegu selle peale mõtleksid.
Lähema aastakümne või äärmisel juhul paari aastakümne jooksul leiab aset üks väga oluline tehnoloogiline hüpe pildiedastuse valdkonnas. See tõmbab endaga kaasa mitu seotud arengumuutust. Igaüks neist kannab endas pöördelise paradigmanihke võimalust, aga kõigi kolme kooskäivitumisel ei ole meie maailm enam ligilähedaseltki endine.
Kõnealune hüpe on…4 minutit -
Muinasvärav
Kõige paremad asjad tekivad vähehaaval. Nii see inimese elugi, mille kõik päevad on erinevad. Kui keegi väidab, et need on ühesugused, siis tuleks tal teist korda, veidi lähemalt vaadata. Kas mitte temas endas ei ole liiga palju ükskõiksust kõige igapäevasemate asjade vastu, mis tegelikult teevadki elust päris elu?
Viis aastat tagasi tutvusin Anu Rauaga. Ta kutsus mu Heimtalisse Kääriku tallu külla ja lubas vaadata seda kambrit, kus…5 minutit -
Kõik koos
Oleme teel, et maailm oleks tunnetatud ja kasutatud kui tervik ning paratamatu lokaalne eripära ei oleks muud kui lokaalne eripära, mida saab mitmeti tõlgendada ja läbi elada.
Olen kuulnud, et paljud peavad mind kõvaks planeerijaks, kes alati teab, mida ta teeb, ning kelle elu on täiesti kontrolli all. Osalt on see isegi tõsi, kuid endalegi üllatuseks tõdesin alles üsna hiljuti, et tegelikult…5 minutit -
Aleksei Gordin. Glitches (Tõrked). Akrüül, lõuend, 2015.Aleksei GordinMis värk on?
Viis subjektiivset tähelepanekut, kuhu asjad kunstiilmas liiguvad ja millised muutused toimuvad.
3 minutit -
Kunstnik, kes ei saanud siia jääda
Eduard Wiiraltit iseloomustab ekstaasihetkedesse suubunud plahvatusohtlik loomeseisund, millel polnud lootustki kohaneda enesepiirangutest toituva väikekodanliku eluviisiga.
Kui prantsuse kunstiteadlane Pierre Mornand pani 1937. aastal ajakirjas La Courrier Graphique ilmunud artikli pealkirjaks „Wiiralt – saatanlik selgeltnägija ja valgusingellik kunstnik“, õnnestus tal tabada Eesti ühe tuntuma kunstniku loomingu olemus. Wiiralti kunst on tõepoolest kantud sümbolite mängust: kurjast vaevatusest, apokalüptilistest viirastustest, võitlusest lihalikkusega ja viimasele järeleandmisest, inspiratsioonist ja kujutlusvõimest.
Suurt osa…5 minutit -
Reiu Tüüri kolmandal isikunäitusel Leedus, seekord Kaunase galeriis Pop Up, olid väljas maalid, kus on käsitletud talle omaselt ajaloolisi objekte.Akvilė SnarskienėLeedu eesti kunstniku vaatepunktist
Vilniuse kunagine linnapea Artūras Zuokas toetas tulihingeliselt Vilniuse ja Kaunase Fluxuse projekti, ka praegu võimul noored liberaalid jätkavad nüüdiskunsti toetamist.
4 minutit
