Maxim Mjödov: „Igal perel on oma arhiiv selles peituvate haruldustega, vaja vaid leida õige viis, kuidas arhiiviga ringi käia ja seda praeguses ajas võimalikult huvitavalt näidata.“
Maxim Mjödovi näitus „Kanikulõ“ dokfoto galeriis kuni 27. VI.
Maxim Mjödov (1983) ei ole fotokunstis tundmatu nimi: 2014. aastal pälvis ta noore fotokunstniku autasu ja sellega kaasnes ka näitus „Vene album“ Tallinna Kunstihoone galeriis, möödunud aastal oli…
Tallinna Kunstihoone suurprojekt „Riik ei ole kunstiteos“ on läbi, kevadnäituski avatud. Kuidas oled ise Katerina Gregose kuraatoriprojektiga rahul? Kas Eesti konteksti arvestades oleks võinud midagi teistmoodi teha?
See näitus oli suunatud Eesti Vabariigi sajandal aastapäeval kõnetama laia publikut, Eesti ühiskonda. Võib öelda, et see õnnestus hästi: ma ei ole oma elus mitte üheski kunstinäituse külalisraamatus näinud seda, et suur osa kirjutajatest ütleb, et näitus pani neid mõtlema.…
Lahkunud on kunstnik, leiutaja, installaator, performance’ite ja näituste tehniline kujundaja, lava-, graafika- ja kalvadosemeister Kalju Kütt. Meistreid sai küll palju, aga ikka tundub, et vähe.
Kui Imme Viidalepp, Tartu ülikooli kunstikabineti kaaslane Kaljo Põllu ajast, mulle Kalju Kütti tutvustas, kuna mul oli vaja abi antiikmööbli restaureerimisel, jättis Tallinna nukuteatrist tulnud noormees tartlaste, provintsilinna asukate suhtes veidi üleoleva mulje. Kalju Kütt tuli Tartu lasteteatrisse tööle Anne Maasiku kutsel…
Leonhard Lapin on selline, nagu üks universumikunstnik olema peab: läbinisti elus, juurdleb elu üle iga nurga pealt ja loob alati midagi uut, mis peegeldab tema enda maailma. Ta on selle üle uhke, nagu me kõik võiksime olla uhked oma tegemiste üle ja proovima ikka teha paremini või vähemalt teistmoodi, kui oleme seni teinud.
Leonhard Lapin ütles möödunud aasta lõpul Tallinn Art Space’i projekti „Freedom 100“ salvestamise ajal:…
Mida näituse lõpu poole, seda hägusemad ja laiemad on välja valitud mälupaigad. Ehk on üldistuste tegemiseks veel liiga vähe aega möödas?
Näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ Kumus kuni 5. VIII. Näitusega kaasneb raamat „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis“. Näituse kuraatorid ja raamatu autorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem, näituse kujundaja Liina Siib…
Eelmisel kolmapäeval pärjati Tallinna raekojas neljakümne kuuendat korda Kristjan Raua auhinna laureaadid – Art Allmägi, August Künnapu, Leonhard Lapin ja Mall Paris.
Olen viimastel aastatel tõsiselt pead murdnud selle üle, milline koht on Kristjan Raua auhinnal meie teiste kunstiauhindade seas. Milline tähendus on sellel auhinnal meie praeguses väga aktiivses kunstielus?
Kristjan Raua preemia on vaieldamatult kõige vanem järjekindlalt välja antav tunnustus kunstnikele ja kunstiteadlastele ning juba seepärast oleme…
Killu Sukmit ja Minna Hint on väga hästi tabanud Anna-Stina Treumundi ja tema loomingu ambivalentsuse ja üksteist toetava, aga ka välistava mitmekihilisuse.
Helsingist tuli kurb sõnum, et 11. mail suri ootamatult Soome üks juhtivaid kunstikriitikuid ja -ajaloolasi Otso Kantokorpi (1957–2018).
Otso Kantokorpi tuli soome kunstikriitikasse 1980ndate keskpaigas, aastatel 1998–2005 oli ta kunstiajakirja Taide peatoimetaja, 2006–2010 toimetas Soome kriitikaliidu ajakirja Kritiikin Uutiset. Polnud aga vist ühtegi Soome arvestatavat väljaannet, kuhu ta poleks kirjutanud. 2009. aastal nimetati ta ebaseaduslikku kunstikaubandust paljastava artikliseeria eest Bonnieri auhinna nominendiks. 2017. aastal autasustas Soome kunstnike…
Julia Maria Künnap: „Praegune kõik-on-juba-tehtud-tõdemus paneb endasse vaatama ja vanu rohtunud radu uuesti otsima. Tehnika võib olla vana, kuid esteetikas on oma aja jooni.“
„Schmuck“ on 1959. aastal alguse saanud Müncheni iga-aastane ehtekunsti näitus. Kasvanud ajapikku Euroopa ehtekunsti kõige tähtsamaks kõrgel tasemel ürituseks, hakkas selle ümber vohama kõrvalprojekte ja satelliitnäitusi. „Schmuckist“ sõltumatu näituseprogramm on nii tihe, et vabakutselised Hollandi ehteaktivistid väljaandest Current…
Tanja Muravskaja: „Võistluse formaat paneb palju rohkem tööd tegema: enesetsensuur tuleb siduda enesemõistmisega, et saavutada tase, millega ise rahul oled.“
Näitus „Köler Prize 2018“ EKKMis kuni 20. V.
Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize’i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.