
Kogumik „See esimene raamat“ ei ole mitte ainult möödunud 500 aasta kultuuriloo aabits, vaid ka teekaart ja julgustus tulevasteks aegadeks.

Näitusel „Lugude linn“ jääb silma palju loomaliike ämblikust tiigri ja lehmani, veidraid inimesi, hübriidolendeid ja inimriietuses loomi. Ohtralt leidub ka luukeresid ning kõiksugu sarvilisi.

Eva Koff: „XX sajandi algul oli õhus palju värsket ja lootusrikast. Romaani kirjutades ei läinud mul siiski hetkekski meelest see, mis oli tulemas – kuidas 1914. aasta suvel atmosfäär muutus.“

Romaanis „Õhuskõndija“ valitseb küll ettemääratuse atmosfäär, kuid see ei takista naispeategelastel üritamast XX sajandi alguse ühiskonna rangeid norme painutada.

Parim mõte, nagu Kivivalgel lugejaile ilmutab, ei ole mitte ainult selline, mis kunagi ei teostu, vaid selline, mis on silmnähtavalt niiviisi konstrueeritud, et seda ei saagi kunagi teoks teha.

Andrei Ivanovi teoste puhul ei ole oluline mitte süžee lõpp-punkt, vaid lugemisseisund, meisterlikud tegelaskujud, argikirjelduste vahele pikitud mõtteuiud ja eksistentsiaalsed karjed.

Antanas A. Jonynas astub luulekogus „Uued sonetid“ eesti lugeja ette mõtliku, mängleva, nautlevana.

Katja Kettu romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ avanevad naise pilgu kaudu Soome ajalugu ja tänapäev. Kirjanikku assisteerib ja aitab tal kujutatavaga distantsi hoida Kass.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.