8. novembril suri 96aastasena oma kodus Ylöjärvil armastatud soome lastekirjanik, luuletaja ja akadeemik Kirsi Kunnas.
Kirsi Kunnase tuntuimad teosed on luulekogud „Tiitiäisen satupuu“ („Trollilapse muinasjutupuu“, 1956) ja „Hanhiemon iloinen lipas“ („Hane-ema rõõmus laegas“, 1954). Tema luule on soomlaste rahvuslik aare. Mitu põlvkonda oskab peast ette kanda värsse „Härra Pii Poost“ või „Trollilapse unelaulust“.
Kunnas oli luuleuuendaja ja osav sõnadega mängija, kes peitis teksti üllatusi. Oma riimidega viis ta…
Soome Kirjandusfond on teinud teatavaks Finlandia auhinna 2021. aasta kandidaadid. Kolme kategooria laureaadid kuulutatakse välja 1. detsembril.
Ilukirjandus
Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest.
Joel Elstelä, „Sirkusleijonan mieli“ ehk „Tsirkuselõvi meel“ (WSOY)
Rosa Liksom, „Väylä“ ehk „Tee“ (Like)
Marjo Niemi, „Kuuleminen“ ehk „Kuulamine“ (Teos)
Matias Riikonen, „Matara“ (Teos)
Pirkko Saisio, „Passio“ ehk „Passioon“ (Siltala)
Jukka Viikilä, „Taivaallinen vastaanotto“ ehk „Taevalik vastuvõtt“ (Otava)
Laureaadi valib režissöör Zaida Bergroth.
Rosa Liksomi, Pirkko Saisio ja Jukka Viikilä…
Mis on kultuuritegu? Eesti keele sõnaraamatutest seda sõna ei leia, ometi on kõigile selge, mida see tähendab. Kultuuriteo mõiste hõlmab rohkem kui näiteks heinategu, mille käigus kogutakse loomadele talveks heina, või leivategu, mille tulemus on leib. Eks valmistata ju ka kultuuriteo puhul omamoodi toitu, vaimule, kuid ühtlasi on tegu suursündmusega. Mitte iga kultuuritegu ei ole kultuuritegu.
Just seda sõna kasutas 2. novembril kirjanik ja kriitik Joni Pyysalo Tartus…
Juhani Karila on väga õnnestunult kujutanud lõuna ja põhja, uue ja vana, arhailise ja moodsa konflikti, mida Ida-Lapimaa traditsioonilisemas ühiskonnas osatakse veel turvaliselt käidelda.
Asko Künnap pageb uues luulekogus müstilisse riiki, mis kõõlub kusagil siinilma, säälilma ja kolmanda ilma vahel. Hoolimata näilisest segadusest valitseb selles riigis teatav helgus.
Maarja Kangro esitamas luuletust „Liiklusmärk“. Sarja „Luuletus“ kuuluv klipp jõudis ETV vaatajate ette 9. märtsil 2009 pärast „Aktuaalset kaamerat“ ning vallandas poleemika seoses vägisõnade pruukimisega.
1 „Sest ma ei looda enam pöörduda
2 Sest ma ei looda enam
3 Sest ma ei looda pöörduda“
4 Nii kutsutakse kuivalt kevadet.
5
6 Aga maanteel on üks teistmoodi märk:
7 see hoiatab hobuse eest.
8 Ja hobusele on jälle
9 joonistatud pikk türa.
10
11 Türa lehvitab: päike
12 ja näiline…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.