Kirjandus
-
Valeria-Salme Villandi 27. VIII 1924 – 31. XII 2021
Kõik jääb kuhugi alles,
kõik käib maailmas ringi,
kõik on kusagil tallel,
murrab ja muudab hingi.
Valeeria Villandi
„Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma sellepärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime kõige rohkem tuntakse, olen ma endale ikkagi ainult kõrvaltööks pidanud.“ Nii on Valeeria Villandi 2013. aastal oma elutöö ise kokku võtnud.
Lasnamäel üles…2 minutit -
Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?
Lauri Räpi looming on kohati sedavõrd lihtne ja triviaalne, et mõjub kirjandusliku snobismi positsioonilt peaaegu labasena, solvab „head“ maitset ja intellekti, rikub värsiseppade mõttelise tsunfti mundriau.
12 minutit -
Paavo Matsin artiklikogumiku „Kirjandus ja alkeemia“ esitlusel korp! Fraternitas Liviensise konvendis Tartus.ErakoguMillest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer
Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel.
Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub…4 minutit -
Kalle Käsper Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel Eesti Kirjandusmuuseumis.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumEestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal
Kõne Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel 15. detsembril 2021
3 minutit -
Kirjanik Elin ToonaErakoguHenrik Visnapuu auhind Elin Toonale
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides otsustas aasta eest taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Selle pälvib eesti või võõrkeeles ilmunud Eesti-aineline teos, esile võidakse tõsta ka elutöö. 2. jaanuaril, Henrik Visnapuu 132. sünniaastapäeval selguski taastatud auhinna esimene laureaat: auhinna sai Elin Toona elutöö eest…1 minut -
Juhatus harituse ja kultuuri juurde
Utreeritult on Kalle Käsperi sõnum järgmine: hea kirjandus on prantsuse, romaan olgu paks, lause peab olema pikk ja autor peab olema mees või vähemalt mehelt õppinud.
4 minutit -
Reet Sool 1. XII 1951 – 30. XII 2021
Aastavahetuse eel lahkus meie seast kirjandusteadlane, luuletaja, kauaaegne Tartu ülikooli hinnatud ja armastatud õppejõud Reet Sool.
Ta sündis Pärnus, lõpetas Pärnu I keskkooli, kuid tema elu oli aastaid seotud Tartu ja Tartu ülikooliga. Romaani-germaani filoloogia eriala lõpetamisele 1976. aastal järgnes aspirantuur, mis päädis kandidaadiväitekirja „Satiirilised tendentsid XX sajandi 1960ndate ja 1970ndate Ameerika romaanis“ kaitsmisega Moskvas.
Reet Sool jäi tööle Tartu ülikooli, töötades algul võõrkeelte kateedris ja seejärel 2015.…2 minutit -
Vahur Afanasjev Peipsi ääresPiia RuberHääletu rokenroll
Vahur Afanasjevi „Tuulevaiksed aastad“ on eelkõige raamat armastusest ja võitlustahtest.
4 minutit -
Kristiina Ehini luuletuse ühte rongisõitu, aknaklaasi taha suunatud hõllanduslikku pilku mahuvad Eesti ja Venemaa, mina ja tema, romantika ja poliitika, mahuvad ka paigalolek ja liikumine, möödanik ja tulevik, siin ja seal.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XII –Kristiina Ehini „*sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis“
1 sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis
2 ma rüüpan kohvi tassist Ленинград
3 ja vaatan kuidas aknaklaasi taga
4 vaob kõrvalrööbastele снегопад
5
6 „Su käed on proletaarselt karedad“ –
7 nii sosistas mu kallim üle laua
8 ja nõnda tihenevas lumesajus
9 üksteise silmi vaatasime kaua
10
11 neis silmis tuhamägedele üles
12…8 minutit
