Jaan Kaplinski stipendiumi pälvis Kristel Algvere, kes kavatseb uurida eestlaste ebakindlust oma emakeeles, selle määra, seoseid ja põhjuseid.

Vilde tuletab noortele blogijatele meelde, et ka sõnadega saab imelisi pilte maalida. Kasutage vaid oma intellekti, mitte tehist!


2000. aastate olmel on „Sikaosäkis“ oma koht, kuid mitte keskne ja võib arvata, et ajapikku tõuseb üha enam esile hoopis lapsepõlvelugu.

Silvia Plathi fiktiivne päevik on õigupoolest kõigi loovate naiste päevik, kuna asise maailma rolle kandes on naistel kirjutamiseks võtta vaid aja ja jõu riismed.

Heikki Kännö „Unessaar“ püsib imeteldavalt teemas, aga mitte tegevuses. Lugejana eelistaksin, et tegevus annab edasi teemat, mitte jutustaja kommentaarid tegevust.


Kuna lõimitud aine- ja keeleõpe eeldab pööret mõtteviisis, teeb see esialgu tülinatki, aga on tõhus, sest teadmiste keelendamine nõuab õpilaselt süvenemist ja kaalutletud tegutsemist.

Ingeborg Bachmann valgustab tõde mustvalge maailma tumedates nurkades: trahterites, katusekambrites ja inimese peas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.