Kirjandus
-
Jaan/Jan Kaplinski raamat „Teiste jõgede taga“ sisaldab tõlgituna tema kolm viimast luulekogu: koondkogu „Наши тени так длинны“ ehk „Meie varjud on nii pikad“ tsükkel „Третья книга стихов“ ehk „Kolmas raamat värsse“ (Новое литературное обозрение, 2018), „Отпечаток крылатого пальца“ ehk „Tiivulise sõrme jälg“ (Kite, 2022) ning kirjutamisaja poolest hiliseim „За другими реками“ ehk „Teiste jõgede taga“ (Kite, 2021).Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVõõraste kätega kirjutatud lugu
Jaan Kaplinski viimaste vene keeles kirjutatud tekstide konarused on eestikeelses tõlkes elegantselt tasandunud.
10 minutit -
Gili Haimovich ja Mathura 20. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeval „Kaplinski tõlkes ja kirjades“. Gili Haimovich kõneles Kaplinski heebrea keelde jõudnud valikluulekogust „Tolm ja värvid“. 23. jaanuaril esines Gili Haimovich koos Mathuraga ka kirjandusõhtul Tartu Kirjanduse Majas.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKaplinski luule jõud peitub selle läbipaistvuses
Iisraeli tõlkija Gili Haimovich võrdleb Jaan Kaplinski luulet aknaklaasiga, millelt nähakse peegeldumas iseennast – nagu ka armastuse puhul.
6 minutit -
Elisabeth Heinsalu luulekogu „Kui ma olin udu“ esitlusel 20. jaanuaril Tallinna Kirjanike MajasKris MoorHelisev emakeel uduses vaikuses
Elisabeth Heinsalu pakub luulekogus „Kui ma olin udu“ tundliku vaate noore elu vabadusele ja ahvatlustele, mida alati looritab selgusetus.
6 minutit -
Kas sa „Džuudokvääre“ oled lugenud?
Praeguses tsensuurilaines on kokku saanud suured erafirmad, raha ning kultuuriradikaalid, kes muudavad originaalteksti omal initsiatiivil.
8 minutit -
Vastuhakk kollektiivsel mälumaastikul
Üksikisiku mälupiltide kaudu saab mõtestada sotsiaalajaloo hoovusi ja vastupidi. Annie Ernaux’ „Koht“ lõhub kui kirves avalikkuse kalki jääkihti.
5 minutit -
Laurence Sterne’i suurromaan „Tristram Shandy elu ja arvamused“ oli oma ajast ees: aastatel 1759–1767 valminud teoses on kasutatud võtteid, mida seostatakse postmodernismiga. William Hogarthy joonistatud ja Simon François Ravenet’ graveeritud illustratsioon „Tristram Shandy“ IV osas (1761).Avalik omand / Metropolitan Museum of Art / Wikimedia CommonsTubane ümbermaailmareis kaheksa reisikaaslasega II
Nii vaimset kui ka kehalist püsivust eeldavat lugemismaratoni sobivad lõpetama Xavier de Maistre’i toareisid.
9 minutit -
Kuressaare sees on peidus veel mitu Kuressaaret. Tänavapiknik 3. IX 2022.Margus Muld / ERR / ScanpixKuressaare krutskid
Eesti üks kõige suurlinlikumaid peatänavaid, kunagiste sakste kodadest ääristatud ja tänapäeva sakste lemmikrestoranidega pikitud allee, suubumas soliidsesse lossiparki. Linnus, üks Ida-Euroopa uhkemaid, mis ajaloo vintsutustes alati püsti jäänud, praegu võõrustamas korralikku ajaloomuuseumi. Kõrgkooli kolledž, populaarne ametikool, äge vabakontor, kaks kino ja…4 minutit -
Kerge eine
Olgu teema kui tahes terav ja ideoloogiliselt kaalukas, Ave Taaveti karikatuurid mõjuvad ikka ühtviisi armsalt.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2022
PROOSA
Mehis Heinsaar, „Kadunud hõim“ (Menu)
Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Carolina Pihelgas, „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas)
Piret Raud, „Nimepanija“ (Tänapäev)
Tõnis Tootsen, „Ahvide pasteet“ (Kaarnakivi Selts)
LUULE
Berit Kaschan, „Täna piisab vähesest“ (Puänt)
Igor Kotjuh, „Sireenid ja sähvatused“ (Kite)
Maarja-Liis Mölder, „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja)
Triin Paja, „Jõe matmine“ (Verb)
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“ (Näo Kirik)
Wimberg, „Enne kui“ (J&U)
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim…3 minutit
