Kirjandus
-
Kõhkleva päikese karehell peegeldus
Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.
4 minutit -
Medeia on üks neid vanakreeka mütoloogilisi kangelannasid, kelle tegelaskuju varieerub müüditi: ta võib esineda näiteks kangelaste abilise rollis, võimsa nõia või jumalate tööriistana. Retseptsioonis on ta aga sageli lihtsalt üks õnnetu ohver, reedetud naine, ahastuses ema, pagendatud lindprii. 2018. aastal tõi Tiit Palu Vanemuise publiku ette Euripidese tragöödial põhineva lavastuse, kus peaosa mängis Maria Annus.Gabriela UrmLinnar Priimäe värsikunst – tõsine mäng Medeiana
Nüüdisluules on teose iga elemendi tähenduspotentsiaali rakendamine pigem erandlik. Just niisugune erand on Linnar Priimäe „Medeia“, üks viimaste aastate huvitavamaid luulekogumikke.1
11 minutit -
Mälu
Rein Saluri 22. IX 1939 – 13. X 2023
5 minutit -
Piret Põldver 9. septembril Tallinnas kirjandustänava festivalil.Kris MoorKui millestki pole kinni hoida
Vaimne tervis leiab eesti luules üha rohkem kõlapinda ning Piret Põldveri panust ei tasu selles alahinnata.
4 minutit -
Norra kirjaniku Jon Fosse sulest pärineb nii lühiproosat, luulet ja lasteraamatuid kui ka esseistikat ja näidendeid. Eesti keeles on Eha Vainu vahendusel ilmunud tema romaanid „Pelgupaik“ ja „See on Ales“ ning kolmest lühiromaanist koosnev „Triloogia“. Sigrid Toominga vahendusel jõudis äsja eesti keelde kunstnikuromaan „Teine nimi“ – Fosse tippteoseks peetava „Septoloogia“ esimesed kaks osa. Fosse on Euroopa teatrites üks enim lavastatud tänapäeva näitekirjanikke, mitmed tema näidendid on jõudnud ka Eesti lavadele. Jon Fosse 2021. aastal Rootsis Stockholmis.Jessica Gow / TT News Agency / ScanpixSalapärane Fosse, värske nobelist
Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …
4 minutit -
Andrus Kasemaa annab hääle kõigile neile, kelle elu pärast Eesti taasiseseisvumist oluliselt paremaks ei läinud. Kirjanik 2018. aastal Tallinnas.Pille-Riin LarmSelline õudne ja tavaline
Ärge laske end eksitada näilisest kolhoosiihalusest. Andrus Kasemaa „Au kolhoosikorrale!“ on ennekõike praeguse Eesti kõverpilt.
7 minutit -
Maarja-Liis Mölder 3. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule ja proosa aastaauhindade kandidaatide õhtul „Meesinist“ lugemas.Kris MoorOmaeluepisoodid ja sõnamängud
Maarja-Liis Möldri kaht luuleraamatut kannavad eneseiroonia, valu enda ja teiste pärast ning selle valu varjamine.
4 minutit -
Nähtamatus ei ole supervõime, pigem on seda nähtavaks tegemine.Piia RuberNähtamatud elud
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
3 minutit -
Maarja Kangro valib tõlkijana tekstid ja autorid sümpaatia alusel. „Vaatan, kas on natuke ka nõnda, et oleksin tahtnud niisuguse teksti ise kirjutada,“ selgitab ta. „Kas mul oleks hea meel, kui oleksin sellise teksti autor?“Piia RuberMissugune on õiglane tõlkija?
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
4 minutit
