
Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.

Nüüdisluules on teose iga elemendi tähenduspotentsiaali rakendamine pigem erandlik. Just niisugune erand on Linnar Priimäe „Medeia“, üks viimaste aastate huvitavamaid luulekogumikke.1

Rein Saluri 22. IX 1939 – 13. X 2023

Vaimne tervis leiab eesti luules üha rohkem kõlapinda ning Piret Põldveri panust ei tasu selles alahinnata.

Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …

Ärge laske end eksitada näilisest kolhoosiihalusest. Andrus Kasemaa „Au kolhoosikorrale!“ on ennekõike praeguse Eesti kõverpilt.

Maarja-Liis Möldri kaht luuleraamatut kannavad eneseiroonia, valu enda ja teiste pärast ning selle valu varjamine.

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2023
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.