-
poeg! poeg! / hüüab ema / kadunud poega // ema! ema! / hüüab ema / kadunud poeg // vend! vend! / hüüab õde / kadunud poega // õde! õde! / hüüab õde / kadunud poeg
Väljavõte luuletusest ?Kadunud poeg?
Mhmm. Mingil hetkel läks sassi, kes keda siis ikkagi hüüab: vend kadunud poega või kadunud poeg venda või oli hoopis kuidagi kolmandat moodi. . . . No ja eks esitajatel läks…
-
Benjamin TammuzPUUVILJAAED
Raamatu sündmustik kulgeb dramaatiliselt põneval taustal, tegelasteks on kaks ühise päritoluga meest, keda seob maaharimine Palestiinas. Kujutatakse araablaste ja juutide vahekorda kahe venna näitel, kelle suhted ulatuvad lähedusest ja kokkukuuluvusest kuni vaenu ja vihkamiseni. Traagiline on see mõlemale. Tammuze kujutusviis on napp, vana gravüüri reljeefsete joontega. Heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Kalle Kasemaa. Johannes Esto Ühing, 2004. 158 lk.
Ave AlavainuTatjana Tretjakova2KEELSED
Kaks…
-
Ei ole vist eriti originaalne eristada suuliseks ettekandmiseks sobivat luulet (mis on sugestiivse rütmiga, vaimukas, riimis) ja (vaikseks) individuaallugemiseks sobivat luulet. Olles küll primitiivne, pädeb säärane vastandus vahel ülimalt hästi. Ehini luuletusi aga võib pruukida (just nimelt pruukida, sest üks hää poees on toimelt võrdväärne arstirohuga) mõlemal mainitud kombel, ideaalvariandis muidugi autori enda kumehäälses ettekandes. . . . Õnneks on ta ikka aeg-ajalt üles astunud, nt. ?Sotsia? kirjandusnädalate raames…
-
Siit üks teine lõbus moment: kui enamasti oodatakse naispoeetidelt õrnu õhkamisi, siis koosluses Sild-Ojamaa see päris nii ei olnud. Eks mängis siin oma osa ka Liisi Ojamaa rõhutatult tramp välimus, aga tema luuletustes oli üleüldse suurem ja tõsisem püüe oma siseilma visualiseerida, tunnetele ja mõtetele nime leida. Ivar Silla luules seda pole: ta räägib lapseliku siirusega hommikusest erektsioonist, püherdamisest puhaste linade vahel ja laulab serenaadi oma…
