Kirjandus
-
Kunstnikud Ulla Saar, Kertu Sillaste, Piret Raud, Marja-Liisa Plats ja Catherine Zarip 21. septembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses Edgar Valteri 94. sünniaastapäeva tähistamas. Kolmanda Valteri nime kandva illustratsiooniauhinna pälvis Piret Raud.Aron Urb / Eesti Lastekirjanduse KeskusElujõuline ja üllatav illustratsioon
Edgar Valteri nimelise illustratsiooniauhinna laureaat Piret Raud võlub kentsakate tegelaskujude ja ootamatute vaatenurkadega.
5 minutit -
Kultuuriloo unustatud naised
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
4 minutit -
Terje Kuusik oli aastakümneid Loomingu Raamatukogu toimetaja. Foto on tehtud 17. I 2007 Tallinna Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisel. Vasakult: ajakirja toimetuse endine juht Jüri Ojamaa ja pikaaegne toimetaja Edvin Hiedel, toonane toimetaja Anu Saluäär, endine peatoimetaja Agu Sisask ja toonane toimetaja Terje Kuusik. Tema taga seisavad Mihkel Mutt, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, ja Toomas Haug, kes toimetab Loomingut tänini.Peeter Langovits / Postimees / ScanpixToimetajaauhind Terje Kuusikule
Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik.
Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu…2 minutit -
Helvi Jürisson 5. X 1928 – 16. IX 2023
Helvi Jürisson kuulus literaatide põlvkonda, kellele oli ja on esmatähtis vorminõtkus ja pürgimine täiusliku keelekasutuse poole. Aastate möödumine avaldus Helvi Jürissoni teostes ülenemise, mitte raugemisena, nagu tõestab ilmekalt tema 2013. aastal ilmunud koondkogu „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998–2012“. Märkimisväärselt meisterlik oli Helvi Jürisson ka tõlkijana, vahendades eesti keelde bulgaaria, prantsuse, vene ja valgevene luulet.
Helvi Jürissoni lastele kirjutatu, mille põhjal eesti lugeja teda ehk kõige rohkem tunneb ja…2 minutit -
Ene Mihkelsoni luule on lõppematus labürintlikus liikumises, ikka ja jälle kerkib esile ängistav aegruum ning mõistmise ja mõistetamatuse ainitine edasilükkamine. Mihkelson 1990. aastatel Tartus.Meelis Lokk / PM / Scanpix BalticsSuitsu nurk XXIII – Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks“
1 Kui olin saanud neljaseks Nii väga kiitis
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend aastat möödus linnutiivul
5 Veel mõned tormilised lisaks kuni lõpuks
6 sünnitasin isa Ema seitse aastat hilines
7 kuid mu lapsed olid…10 minutit -
Mullu pälvis August Sanga luuletõlkeauhinna Paul-Eerik Rummo Paavo Haavikko luuletuse „Teine luuletus“ eestinduse eest. Paul-Eerik Rummo tänavu 27. aprillil ajakirja Looming 100. aastapäevale pühendatud konverentsil Eesti Teaduste Akadeemia saalis.Harri Rospu / LoomingAugust Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
Selgunud on kuuenda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul.
Contra, tõlge läti keelest
Anna Auziņa, „***Kuskil karjamaal põõsas on pesa . . . .“
„Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia“, Hea Lugu, 2022
Maarja Kangro, tõlge ukraina keelest
Halõna…1 minut -
Keerduva aja meelevallas
„Malma jaam“ on jõuline romaan inimsuhetesse pugenud külmusest ja ükskõiksusest, võõrandumisest ja kurbusest ning sellega seotud vägivallakiusatusest.
5 minutit -
Ljudmilla Gluškovskaja 17. III 1937 – 1. IX 2023
Ljudmilla Gluškovskaja elu oli tihedalt seotud kirjandusega. Võib öelda, et ta teenis kirjandust, ta elu mõte oli kirjasõna.
Ljudmilla Gluškovskaja sündis Venemaal Tšeljabinski oblastis Karabašis. Esimest korda puutus ta tekstiga tõsisemalt kokku Uurali Riiklikus Ülikoolis, kus õppis aastatel 1955–1960 keeleteadust ja ajakirjandust. Pärast ülikooli tuli tal tekstidega tihedalt tööd teha õpetaja, ajakirjaniku ja toimetaja ametis. 1965. aastal abiellus Gluškovskaja literaadi Nil Nerliniga (kodanikunimi Juri Zotov, 1937–2015). 1980. aasta märtsis…2 minutit -
Eret Talviste, Merlin Kirikal, Johanna Ross ja Carolina Pihelgas ajakirja Keel ja Kirjandus trükisooja teemanumbriga „Naiste proosa kirjandusloos“, mis valmis koostöös Tartu ülikooli ja kirjandusmuuseumiga.Pille-Riin LarmKas sa „Ainot“ oled lugenud?
Vestlusring Alma Ostra romaanist „Aino“ ning naiste proosast enne ja nüüd
10 minutit
