Kirjandus
-
Soome luuletaja Kasper Saloneni ekspressiivses etteastes sulandusid kõrilaul, joigumine ja üldse häälekatsetused regivärsi ja müstikasse rüütatud jutuvestmisega. Teda saatis iiri buzukil Masi Hukari.Johanna RoosEredamad hetked festivalil „Hullunud Tartu“
Festival andis kinnitust, et mänguline sürrealismivaim on endiselt elujõus.
4 minutit -
Sofia Lenartovõtš on ukraina kunstnik ja luuletaja, kes parasjagu viibib loomeresidentuuride võrgustiku LOORE ühisprojekti raames Tartus. 11. novembril astus ta üles festivalil „Hullunud Tartu“, kus esitas enda ja Nazar Dantšõšõni loomingut. Järgnevalt viis Lenartovõtši luuletust.Johanna RoosLuulesalv – Sofia Lenartovõtši luuletused
Uni
Linn jääb magama.
Öised tuled lendlevad lennukitiiva alt välja,
jaanimardikatest majakestes süttib usk,
et hommikuks on maailm teine,
et elu sünnib jälle algusest,
sest mida muud tal on teha.
Lumi pudeneb paneelmajade katustelt,
justkui meik pärast lava,
kui justkui argiasjana ma vaatan ümmargusest aknast välja.
Võib-olla on uni kui lühike…3 minutit -
Ottilie-Olga Kõiva 6. II 1932 – 9. XI 2023
Viimane tuli tarena, viimane pirdu pihina. . . .
9. novembri hommikul lahkus igavikuteele folklorist Ottilie-Olga Kõiva, teadlane, rahvus- ja rahvakultuuri talletaja ja tutvustaja, laulu-uurija.
Ottilie-Olga Kõiva, tuttavate ringis Olli, sündis 6. II 1932 Järvamaal Anna vallas. Laulu- ja luulelembesest kodust, kus ema pidas päevikut ja vahetas kirju Lilli Suburgiga, viis tee Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, mille Olli lõpetas 1954. aastal folkloori erialal. Seejärel töötas ta Eesti Rahvaluule Arhiivi, toonase nimega Kirjandusmuuseumi…2 minutit -
Rohkem kui sada aastat üksildust
Gabriel García Márqueze lühiromaan „Kõdulehed“ lubab jälgida kirjaniku esimesi samme üleilmse fenomenini – romaanini „Sada aastat üksildust“ jõudmise teel.
5 minutit -
Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu
Armastus on armastus ja see ei küsi sugu. Nii see on, lihtne.
6 minutit -
Jaan Rannap 3. IX 1931 – 1. XI 2023
1. novembril lahkus 92 aasta vanuselt Jaan Rannap, lastekirjanik, kelle raamatuid lugedes on kuuekümne aasta jooksul suureks kasvanud mitu põlvkonda eesti lugejaid.
Rannap tuli kirjandusse samal aastal koos kassetipõlvkonna esimeste noorte autoritega. Esimene raamat „Roheline pall“ ilmus tal 1962. aastal. Kogu oma kirjanikuande pühendas ta lastele, äratades oma loominguga noores lugejas armastuse kirjanduse ja lugemise vastu. Võib öelda, et tänu temale (ja paljudele teistele lastekirjanikele) kasvasid üles…2 minutit -
Petteri Aarnos, Tõnu Õnnepalu ja Heli Laaksonen tutvustamas Õnnepalu „Lõpmatuse“ soomendust.Harri A. SundellEesti kirjanikud Helsingi raamatumessil
Eesti boks mõjus raamatumessi virvarris ehk pisut tagasihoidlikult, kuid see-eest on eesti kirjanike pidev kohalolek õpetanud messikülalised lõunanaabreid lausa ootama.
6 minutit -
Heikki Kännö on maalikunsti õppinud soome kirjanik, kelle stiili ja haaret on mõnikord võrreldud Mika Waltari omaga. Tema neljast mahukast romaanist on eesti keelde tõlgitud kaks: „Unessaar“ ja „Luuletaja“. Heikki Kännö 2022. aastal Turu Rootsi teatris.Aleks Talve / Skgjsjg / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsVana kooli põnevik müstika, armastuse ja mõrvadega
Heikki Kännö romaani peategelasel on üllad ideed, teda kannustab ilujanu, Goethe-vaimustus, ta ebajumal on Nietzsche, õpetaja Rudolf Steiner.
6 minutit -
Mirjam Parve (paremal) 11. oktoobril Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis debüütkogu „Varjukeha“ esitlusel. Autoriga vestleb Elisa-Johanna Liiv.Kris MoorJalad maas, pea männiladvus
Mirjam Parve viib luulekogu „Varjukeha“ lugeja meditatiivsele jalutuskäigule väikeste asjade ja olendite maailma.
6 minutit
