Kirjandus
-
Aliis Aalmann 14. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumis, kus teda tunnustati luuletuskogu „Väe võim“ eest Gustav Suitsu auhinnaga. Varem on Aalmann pälvinud Betti Alveri debüüdi- ning viimati Friedebert Tuglase novelliauhinna.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumTapeedile kirjutatud
Mulje jääb, et Aliis Aalmann on aimavalt avastanud sellesama meetodi, mille leiutas kord Artur Alliksaar.
3 minutit -
USA teadlase Rachel Carsoni teos „Hääletu kevad“ on üks keskkonnaliikumise alustekste.Thomas Brosnihan / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsPuudutused üle pika vahemaa
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
3 minutit -
Tartu ülikooli emeriitprofessor Ljubov Kisseljova pälvis 14. märtsil Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kisseljovat tunnustati venekeelse kirjanduse kategoorias artiklikogumiku „Карамзинисты и архаисты“ ehk „Karamzinistid ja arhaistid“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitKaramzinistid ja arhaistid – teaduslik vaade olevikust
Ljubov Kisseljova heidab valgust XIX sajandi vaidlustele Venemaa lähendamise üle läänele ning aitab seeläbi mõista ka tänapäeval toimuvat.
4 minutit -
Kirjanik, kirjandusteadlane ja jalgpallientusiast Vaapo Vaher. Mitmekülgse Vaheri tunnustuste hulka kuulub mahuka uurimuse „Hiiumaa kirjanduse lugu“ eest pälvitud Eesti Kultuurkapitali aastaauhind (2019).Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVaapo Vaher, klassikaga jalkat mängiv päikesepoiss
27. I 1945 – 17. III 2024
3 minutit -
„Olen teie juures nagu seminaris“
Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.
6 minutit -
Luuletaja, õpetaja ja keeleteadlane Kristel Algvere 2021. aastal Tartus Uku Masingu korteris.EkvilibristInglite keel
Kirjakeele armastamise tuhinas ei tohi me ära unustada esiemade ja -isade keelt. Keelt saab armastada mitut viisi, ükski neist pole vale.
8 minutit -
Kui Jan Kausi universumipeegeldus on eepiliste mõõtmetega, siis Juhan Voolaiu teoses tunneb selgelt ära meie Eesti.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumOlulised valemid
Muinasjutte tasub ikka ümber kirjutada, kas või kergendustunde pärast, mille toob õnnelik lõpp.
6 minutit -
Kirjandusgurmee
Jan Kausi „Imelik peegel“ on rammus ja hõrk nagu juust või kompvek – seda tuleks maitsta vähehaaval, tükike korraga.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2023
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest.
Proosa
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“
Luule
Jüri Kolk, „Fuuga“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Märt Väljataga – William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (tõlge inglise keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Enel Melberg – Jaan Kross, „Kolme katku vahel“, I–IV (tõlked rootsi keelde)
Mõttekirjanduse tõlge
Kalle Kasemaa – Moses Maimonides, „Teadmise raamat“; Šem Tov Falaquera, „Vaidluskiri“ (tõlked heebrea keelest); Mulla Sadra,…1 minut -
Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid
Novell ei ole kuskile kadunud ja naised kirjutavad praegu nii et maa must!
4 minutit
