-
Kastellaanimajas paarkümmend korda etendatud Heidi Sarapuu näidendis ?Tervist, härra Vilde!? suhtleb Vilde (Peeter Kaljumäe) teise eurokirjamehe Tuglasega (Väino Rast), kes vanema kolleegi suhtes niihästi skeptiline kui imetlev. Sarapuu loodud Vilde on saanud stammtegelaskujuks, kes elab omaette elu, juba mõnevõrra lahus oma tegelikust algkujust. Seda võiks võrrelda Andrus Kiviräha Lutsu-kujutusega. Just sellisena nagu näidendis, jääb too Vilde meile hästi meelde: ta unustab end oma tekste lugema, naljatleb…
-
Need olid Jüri Järvet Poloniusena ja Juhan Viiding Hamletina. Rohkem ma ei mäleta. Osalt on kindlasti põhjuseks vaatamisest möödunud veerand sajandit. Kuigi on etendusi veel varasemast, mis seisavad otsast lõpuni silme ees. Otsisin mälu värskendamiseks välja oma toonase arvustuse. Ainus, milles targemaks sain, oli, kuivõrd arvustuste kirjutamise laad ja toon on vahepeal muutunud. Kuivõrd on see muutunud vabamaks, subjektiivsemaks ja lobisevamaks. Toonased arvustused, isegi parematel kriitikutel,…
-
Winston ei nutnud enam, kuigi ta silmad olid veel pisarais. Ta vaatas üles O?Brieni poole.
?Juliat ma ei ole reetnud,? ütles ta.
O?Brien vaatas mõtlikult alla ta peale. ?Jah,? ütles ta, ?jah, see on tõsi. Juliat te ei ole reetnud.?
Kõik, kes on Orwelli romaani läbi lugenud, teavad, et Winston Smith lõpuks ikkagi reetis Julia. Tema näo vastu asetati puur rottidega. Rotid tähistasid Winstoni elu suurimat,…
-
Tegelikul pole ma kunagi frankofiil olnud, see prantsusepärane nimi oli pigem eneseirooniline. Ju siis on naljasoon kokku kuivand ja lühendasin ennast lihtsalt eff essiks.
Kogu mustal kaanel on fs-i ja 2004 vahel koolon.
See on kujunduslik lahendus. Orwellil on 1984, mul on 2004.
Raamatu esimeses pikas, ka lühipoeemina võetavas luuletuses tuleb välja sinu elukeskkond Lasnamäe: olen eesti luuletaja/tulen Lasnamäelt/mis on Lasnamäe? Kui suur on luuletajat ümbritseva…
-
Kuulates ta plaate, tundub esimesel hetkel, et muusikaliselt on Zephaniah valinud sissekäidud tee, selles on väga palju traditsiooni, suhteliselt vähe teda ennast. Aga mõneti on see tunne petlik. Zephaniah ütles 15. mail oma esinemisel Hobuveskis, et ta kirjutabki sellele muusikale, täpsemini siis kollektiivsele sisemisele rütmile. Ja selles vallas on ta tõesti üks paremaid.
Zephaniah?s peitub ka veidi show-koomikut, omamaise lähima paralleelina oleks luulest vahest Priidu Beieri…
-
Enn Põldroosi oleme aastakümneid tundnud ennekõike kunstnikuna, mõnda aega ka poliitikuna, kuid viimaseil aastail on ta jõuliselt ja väärikal sammul jõudnud kirjandusradadele. Veidi faktoloogiat: aastal 2001 ilmus mälestusteraamat ?Mees narrimütsiga?, 2002 jutukogu ?Öö rüütel?, 2003 romaan ?Joonik kivi?, 2004 ? ?Prügi seadus?. Hämmastav produktiivsus ja rütmipärasus! Põldroosi loomingulisel kõrgaktiivsusel ei puudu kindlasti teatavad seosed tema 70. sünnipäeva 21. mail 2003. Ma ei saa siinkohal kuidagi jätta…
-
Kogumik ?Eesti gootika II? sisaldab, nagu raamatu alapealkirjaski öeldud, tosinat veidrat juttu. Õunapuu laseb siin, nagu ikka, juhtuda tervel hulgal jaburatel ja võimatutel sündmustel, jätmata jutustades kõrvale pisimaidki detaile. Äärmiselt üksikasjalikud kirjeldused ja elavad dialoogid oleksid justkui loodud selleks, et nende põhjal mõni film või seriaal vändata. Näiteks ?Helge õhtupoolik? tekitab lugejas samasuguse ärevus- ja ebamugavustunde nagu mõni Hitchcocki thriller. Filmilikkusele vihjab ka veripunaste tähtedega raamatu…
-
Suurima valikuga on-line-raamatukauplus Eestis ? üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas. Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl. 10 ? 18, tel. 07 441 627, faks 07 423 345, e-post: kriso@kriso.ee
APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud E ? R kl. 10 ? 20,
L kl. 10 ? 19, P kl. 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1…
-
Rein Raud HECTOR JA BERNARD
Essee-romaanina välja reklaamitud teos ühelt tippintellektuaalilt ja kirjanikult; sedagi raamatut esitleti sel nädalal. Linnateatri ruumides sagis põnev ja kirju seltskond, kusjuures raamat on kirjutatud nii, et see peaks köitev olema üsna erinevatele tegelastele. Kujundanud Mari Kaljuste. Tuum, 2004. 232 lk.
Ira LemberKUMMULI KUU
Lember, kes täna saab 78aastaseks, on kirjutanud loo Irmelist, kes läheb turismireisile Süüriasse ja satub keset…
-
Kas kultuuriajakirjade tänane olukord Eestis ja Euroopas sarnaneb rohkem Kundera kirjeldatud Praha või Pariisi omaga? Kindlalt võib öelda vaid seda, et kultuuriajakirjade ärakadumist märkaksid vähemalt nende toimetajad, olgu teistega, kuidas on. Samas Kundera essees tehakse juttu ühest teisest kultuuriahistamise juhtumist. Kui julgeolek konfiskeeris Kundera tuttavalt filosoofilt käsikirja, siis sõbrad arutasid pikalt, mida ette võtta. ?Meile oli selge, et [tuleks] pöörduda mõne inimese poole, kes seisab poliitikast…
