-
Ometigi päris nii see pole. Tõepoolest, tema luuletusis võib olla palju (enese)irooniat, ent omal kummalisel kombel tekitas ta tunde, et igaüks, kes seda loeb, tunneb ühtäkki samamoodi. Mina tundsin. ?kange alkohol ja kultuur/ nemad hoiavad elus/ muidu me kylmuks surnuks/ või läheks päris hulluks/ kirglikud nagu me oleme ? eitage kui tahate, aga kipub nii olema küll.
Nõndaks, kui olete esimese luuletuse läbi saanud, siis jälgige fotot…
-
NÕIDADE ÕRNUS
1998 ? 2003. Müstiline, hullumeelne, erootiline, romantiline, omas ilmas uitav, väga hea. Luule. Autori pildid, kujundanud Andro Kyyn. Tiivaalune. Sänna, 2004.
Christian Kelch
LIIVIMAA KROONIKA
Üks põhjalikum ja olulisem ajaloodokument, mis meieni XVII sajandi lõpust jõudnud. Tõlkinud Ivar Leimus. Toimetanud Kai Tafenau, Helina Tamman, kaane kujundanud Aage Raud, registrid koostanud Olavi Teppan. Eesti Ajalooarhiiv, 2004. 522 lk.
Ene Mihkelson
UROBOROS
Klassiku valikkogu. Jõulise oma käekirjaga ja oma mütoloogiaga luule; parim hetkil,…
-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Vaba arutelu avas konverentsi teemat selgeminigi kui ettekanded. Need puudutasid Prousti loomingu eri tahke, näidates kirjanduse käsitlemise mudelite rikkust, aga ka piire. Selgus, kuidas Prousti lugemine võib avardada arusaamist Euroopa ja eesti kirjandusest, inimese alateadvusest, mälust, keelest, lühidalt ? meist endist. Diskussioonid jõudsid aga välja algse küsimuseni, kuidas see kõik võiks meid aidata Prousti mõistmisel ning mida üldse tähendab ühe autori mõistmine.
Küllap sai see võimalikuks, kuna…
-
EKSPRESSIONISM EESTI KUJUTAVAS KUNSTIS
Vaatamata sellele, et kaant ehib kohe kujundusviga ning August Roosileht on läbivalt Aleksander Roosileheks muutunud, on tegu väga põneva ja ilusa raamatuga ühest kunsti väärtuslikumast, põnevamast ja jõulisemast osast. Toimetaja Elo Lutsepp, keeletoimetaja Liina Lutsepp, kujundaja Tiit Jürna, fotod Stanislav Stepa?ko. Eesti Kunstiakadeemia, 2004.
204 lk.
Betti Alver
ÜLE SÕNADE SERVA
Valik luulet. Mõnusas formaadis ja väga ilusas kujunduses esinduslik kogu Alverit, kõik tekstid ehk enam…
-
Ent ikkagi ? mõnikord, sõites soojas bussis Tartust Tallinna, kujutlen enne kerget suigatust kõndimas öiselt tühja Tartu tänavail sedasama pronks-Petersoni. Ta on kõvasti õlut joonud ja otsib parasjagu ülikooli peahoone kartserit. Ta teab, et purjus üliõpilase koht on ülikooli kartseris. Ent Peterson ei tea, et seda kartserit enam ei ole. Ta ei tea sedagi, et iga aasta 14. märtsil on meil kartseri asemel hoopis emakeele päev.…
-
22. IX 75aastaseks saanud kirjastaja, ajakirjatoimetaja ja kirjanduskriitik Hellar Grabbi on ?Eesti mõtteloo? sarjas avaldanud raamatujagu oma eri aegadest pärit poliitilisi, ajaloolisi ja mälestuslikke tekste, nagu ütleb autor ise saatesõnas.
Tunnistan, et meelsamini arvustaksin Hellar Grabbi kirjanduskriitikat, millest kaks raamatut on ilmunud ka kodu-Eestis. Seda põhjusel, et kirjanduskriitikuna on Grabbi mulle väga sümpaatne olnud. Ta on nõudlik ja täpne, detailide suhtes tähelepanelik ja lisaks on tal kõige…
-
Selle kohta peab vist küll ütlema: naiselik, liig naiselik! Palju toekam on kirjutada vägivallast, sõjast. See on palju huvitavam. Just sõda on kõikvõimalikele kirjutavatele inimestele alati olnud ülimalt oluline teema. Ent jääme üldistavama vaatepunkti juurde. Ütleme nii, et teema number üks on ikka olnud vägivald, mis manifesteerib ennast mitmel erineval viisil: kas siis armastusena (vaimne vägivald), sõjana (füüsiline ja kollektiivne) või koguni kuriteona (vaimlis-füüsiline ning personaalne).…
-
Anna Politkovskaja, TEINE T?ET?EENIA SÕDA. Hotger, 2004.
Läänes (ja üha rohkem ka siinmail) on kombeks T?et?eenia kriisi suhtuda viisakalt ning vaoshoitult. Kuigi kõik ei väida Saksa kantsleri kombel, et räsitud vabariigis elluviidud valimised olid vabad ning õiglased, välditakse üldiselt tõsisemat kriitikat, mida Putin pühaduseteotusena võiks tõlgendada. Niigi väga mõõdukaid näpuviibutusi kammitseb veelgi hiljuti Beslanis toimunud verine pantvangidraama.
Vene armees valitseb distsipliin
Silma kinnipigistamine pole vaid poliitilise eliidi…
-
Esiteks: Göteborg on teistmoodi koht. Üksipäini messikeskuse ees seisis kümme korda nii palju külastajate rattaid kui meil tervel autovabal päeval näha sai. Sõiduteed olid kitsukesed, rataste omad korralikud, autojuhid sõbralikud, politseinikud peidus ja rohelust kanalite vahel ja ümber küllaga. Kuulu järgi on neil terve vana tehas noortele tasuta bändiprooviruumideks tehtud. Tallinn on selle kõrval lihtsalt kuidagi inimvaenulik. Valusam. Mis ei pruugi sugugi alati halb olla. Valusam,…
