-
Ajas ja ajaloos tänase poole liikudes püüab pilku ühe tundmatu autori poolt kirja pandud idülliline, rokokoolik karjaselaul ?Toomas ja Liiso? (1779). Tegemist on kahe karjase dialoogiga, milles Toomas alustab üsna riivatu sooviga: ?Tule pimeduse varju, / tule, armas Liisoke, / kus ju lust ja rõõm on paaris, / kus ei ilmas muret ka.? Liisoke ei taha aga tulla, kardab ema. Ent Toomas läheb üha lahkemaks: ?Minu…
-
Kõigepealt kõige põhimõttelisemast. Ei ole juhus, et päris mitmete üleloomulikke olendeid tutvustavate leksikonide sissejuhatuses, kus üritatakse määratleda üldisemalt, millega ikkagi on nende puhul tegu, võib kohata arusaama, et mütoloogiline mõtlemine opereerib mingi, C. G. Jungi terminoloogiat kasutades, kollektiivselt arhetüüpse ehk kollektiivsest alateadvusest pärinevaga. Ka Austria folkloristikaprofessori L. Petzoldti koostatud ja Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe kommentaaridega varustatud leksikoni sissejuhatuses võib kohata selliseid märksõnu nagu ?projektsioonid?, ?kollektiivne…
-
Give me the dust of my fathers
Stand on the face of the ancients
Slipknot (?Circle?, albumilt
?Vol. #: (The Subliminal Verses)?)
Kõige löövam, paikapanevam kirjutis surma ja elu vahekorrast, absurdist ja elutahtest ja suremisest oli XX sajandil vahest Camus? ?Sisyphose müüt?. See räägib küll tegelikult ?otsusest elada?, elamise valimisest või mittevalimisest, ent selle kaudu ka surma tähendusest. Camus, muide, valib ju ikkagi elu. Ei…
-
Isadepäeva puhul esiteldav kogumik, mis pühendatud mehe/isa rollile ning eriti Pilistvere maanoorte rehabiliteerimise programmile. Koostanud Piret Bristol ja Mait Raun, vahetekstid Anzori Barkalaja, Madli Ilves, Kalev Kudu, Olev Poolamets, Alo Raun, Mait Raun, Siiri Rebane, Jüri Uljas, illustreerinud Martin Nurm, kujundanud Kollane Maja. MR Piller, 2004. 176 lk.
Ilja Ehrenburg
JULIO JURENITO
Kunagi Loomingu Raamatukogus ilmunud klassikateose uusväljaanne, mis näitab meile tõelist õpetajat, isakuju. Tõlkinud Lembe Hiedel, kujundanud Andres…
-
Õigupoolest peaks alustama sootuks kaugemalt, sealtmaalt, kust tulevad lood minule, nagu rahvalaulik olla ennevanasti sõnanud. Folklorist on vahendaja, kes teadvustab parimal viisil kahte kultuuri teineteise olemasolust, on kirjutanud Soome folklorist Lauri Honko. Sõnapaar ?parimal viisil? on minu kui traditsionaalsest kogukonnast pärit uurija jaoks muutunud äärmiselt tähenduslikuks ? ühel hetkel jõudsin tõdemuseni, et uurimismaterjali ei pea kramplikult otsima, vaid see otsib ise mind üles, jõuab minuni mingeid…
-
Kui Tiia Ristolainen kaitses kevadel doktoritöö surmakultuuri muutustest ja suundumustest Eestis, kirjutas Villu Päärt, et ta ?võib end nimetada Eesti esimeseks surmauurijaks? (Postimees 16. III 2004). Tahtmata mingilgi moel vähendada Ristolaineni töö tähtsust, tuletan ajakirjanikule meelde, et iga uurija (ja isegi esmaavastaja) seisab oma eelkäijate õlgadel ? mistõttu näeb neist ka kaugemale. Pealegi kaitses Marju Torp-Kõivupuu oma töö varem. Ega ole temagi lausa esimene: kasutatud kirjanduse…
-
PÄRIMUSMUUSIKA MUUTUVAS ÜHISKONNAS. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, 2004. 179 lk.
Eesti kultuuriruumi ilmunud ilusa läikiva kaanega üllitis ?Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II? on märk mitmes mõttes. Ühest küljest, lähtudes pärimusmuusika mõistest, justkui ahvatlus rahvamuusikasõpradele. Teisalt viitab täpsustus esikaanel Töid etnomusikoloogia alalt tõsisele teaduslikule publikatsioonile.
Tegu on teise olulise verstapostiga Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna tööde-tegemiste seas ja jätkuga 2002. aastal sama…
-
Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. Koostanud ja toimetanud Paul Hagu ja Risto Järv, pildid joonistanud Evar Riitsaar. Tartu, 2004.
1999. aastal alustati Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) olevate imemuinasjuttude süstematiseerimist ja digiteerimist arvutisse tekstikorpuseks. ?Kahrukõrvaga Ivvan?, valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest, kujutab endast üht suuremahulise ning mitmeaastase töö ?kõrvalsaadust?. Lõuna-Eestist…
-
Viimane kirjutas nimelt kaheksa saksakeelset ?müütilist muistendit? (esmatrükid aastail 1840 ? 1852 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes), mis eesti keelde tõlgituna saidki meie pseudomütoloogia selgrooks ja mida Kreutzwald omakorda eelkõige ?Kalevipoja? tarbeks loovalt kasutas. Hilisemad ärkamiskirjanikud lisasid ka omalt poolt mõne nüansi. Nii see meie suures osas tänaseni kestev (pseudo)mütoloogia kehtestatigi.
Kogu seda eestlaste väidetavat maailma valitseb Vanaisa, keda Faehlmann saksakeelses originaalis nimetab ?Altvater? ja ?Alte?. Siis…
-
Kui ?poolpõrandaaluse? kirjandusajakirja Vihik 8. number ei põhjustanud kirjutavate inimeste hulgas just suuremat skandaali, siis tugevat kahinat kindlasti. Nimelt avastas mitu Yahoos asuva meililisti ?Kirjandus? liiget üllatusega, et teatud osa nende poolt kevadel listi aadressile saadetud e-kirjadest on Vihikus ära trükitud. Tookordne rahajagamise printsiipide üle alanud mõttevahetus liikus sujuvalt huvitavamatele radadele, milleks oli osapoolte vaimse ja sugulise tervise teema. Lõpuks palus mitu diskussioonist väsinud listiliiget end…
