-
Õigupoolest peaks alustama sootuks kaugemalt, sealtmaalt, kust tulevad lood minule, nagu rahvalaulik olla ennevanasti sõnanud. Folklorist on vahendaja, kes teadvustab parimal viisil kahte kultuuri teineteise olemasolust, on kirjutanud Soome folklorist Lauri Honko. Sõnapaar ?parimal viisil? on minu kui traditsionaalsest kogukonnast pärit uurija jaoks muutunud äärmiselt tähenduslikuks ? ühel hetkel jõudsin tõdemuseni, et uurimismaterjali ei pea kramplikult otsima, vaid see otsib ise mind üles, jõuab minuni mingeid…
-
Kui Tiia Ristolainen kaitses kevadel doktoritöö surmakultuuri muutustest ja suundumustest Eestis, kirjutas Villu Päärt, et ta ?võib end nimetada Eesti esimeseks surmauurijaks? (Postimees 16. III 2004). Tahtmata mingilgi moel vähendada Ristolaineni töö tähtsust, tuletan ajakirjanikule meelde, et iga uurija (ja isegi esmaavastaja) seisab oma eelkäijate õlgadel ? mistõttu näeb neist ka kaugemale. Pealegi kaitses Marju Torp-Kõivupuu oma töö varem. Ega ole temagi lausa esimene: kasutatud kirjanduse…
-
PÄRIMUSMUUSIKA MUUTUVAS ÜHISKONNAS. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, 2004. 179 lk.
Eesti kultuuriruumi ilmunud ilusa läikiva kaanega üllitis ?Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II? on märk mitmes mõttes. Ühest küljest, lähtudes pärimusmuusika mõistest, justkui ahvatlus rahvamuusikasõpradele. Teisalt viitab täpsustus esikaanel Töid etnomusikoloogia alalt tõsisele teaduslikule publikatsioonile.
Tegu on teise olulise verstapostiga Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna tööde-tegemiste seas ja jätkuga 2002. aastal sama…
-
Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. Koostanud ja toimetanud Paul Hagu ja Risto Järv, pildid joonistanud Evar Riitsaar. Tartu, 2004.
1999. aastal alustati Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) olevate imemuinasjuttude süstematiseerimist ja digiteerimist arvutisse tekstikorpuseks. ?Kahrukõrvaga Ivvan?, valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest, kujutab endast üht suuremahulise ning mitmeaastase töö ?kõrvalsaadust?. Lõuna-Eestist…
-
Nendele küsimustele on pakutud lahknevaid vastuseid. Ent ühest vastust küsimusele ?kes ikka oli Faehlmann?? vist ei ole. Teisisõnu: Faehlmann oli Faehlmann. Ta oli üks, ta oli üksi(nda). Ent anname talle käesoleva kirjutise tarbeks siiski määratluse, defineerime seda, mida on otstarbekohane defineerida. Niisiis, Faehlmann oli kakskeelne (saksa/eesti) baltlane, kes oma igapäevast leiba teenis arstina, ent kellel olid saatuslikult humanitaarsed huvid. Kõigepealt ? temaga on seotud meie eepose…
-
Viiu Härm, Keegi teeline. Varrak, 2004. 744 lk.
Viiu Härmi uus erakordselt mahukas (üle 700 lk!) luuleraamat sisaldab ta varem ilmunud kogusid ?Pealkirjata? (1973), ?Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast? (1978), ?Valge vaikus? (1979) ja ?Sina, jõgi? (1984). 2004. aastaga on dateeritud luuletsükkel ?Sõnad lähevad mööda?, kuigi mõned luuletused on 80ndate algusest.
Viiu Härmi esikkogus ?Pealkirjata? domineerivad lapsepõlve mälestuskillud, mis on esitatud lihtsakoelistes katräänides, võimendades veelgi siirast…
-
Nagu pophitid
?Leping nr 2? ei tundu olevat sugugi leplik või allaheitlik raamat, s.t poetess ei kavatse tegelikult kellegagi kokkuleppele jõuda, ta pigem loobub kõikvõimalikest kompromissidest. Väga vihane või suisa raevukas, samas valuline kogu. Ja see on üllatavalt meeldiv nagu näiteks ka pophitid, kus lauljatar saadab mehed kuradile ja neab neid (Cher, t.A.T.u. jt).
Ma ei tõmba paralleeli ainult oma müüvate lemmikute pärast. Muusikatööstus on väga suures osas…
-
Helsingi raamatumess 28. X ? 31. X 2004
Juba neljanda Helsingi raamatumessi teemaks oli seekord ?Ideaalid ja reaalsus?. Nelja päeva jooksul käsitleti neid nähtusi erinevate alateemade raames: kangelased ja eeskujud, Soome argielu ja antiigi pärand. Sinna alla mahuvad naiste ja meeste rollid, lastekasvatus, kasiinode sangarid ja luuserid; alates lastekirjandusest kuni sci-fi?ni välja. Esimest korda olid ka koomiksid esindatud.
Mitmel eri laval esinesid nii kohalikud kuulsused kui ka maailmanimed…
-
VABA MAA
Arsti ja poliitikamehe, idealisti ja terve mõistuse esindaja artiklikogu, mis sisaldab olulisi artikleid nii temalt eneselt kui temast keskeltläbi aastaist 1908 ? 1939. Koniku enda lood räägivad muidugi rahva tervishoiust, poliitikast, isamaalisusest, kultuurist jne. Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi, kujundanud Lembit Küüts. Ilmamaa, 2004. 448 lk.
Georg Julius von Schultz-Bertram
BALTI IDEALISTI KIRJAD EMALE
Nagu kirjutab Peeter Olesk saatesõnas Tallinnast pärit ülempastori poja ja…
-
Poliitikud, pedagoogid, ajakirjanikud ja tõepoolest ? miks mitte ka kirjanikud ? tuleb aeg-ajalt suunata tootvale tööle. Muidu jookseb juhe kokku nii nendel kui kõigil teistel, kes paratamatult nende toodanguga kokku peavad puutuma. Kirjanike puhul pole sokikudumine, ketrusvabrikus rassimine või allveearheoloogia õnneks siiski ainuvõimalik lahendus. Vahel aitab sellestki, kui teatava regulaarsusega rahva sekka minna ja seal natuke olla.
Tõsi küll, eelmise vabariigi kõrghetkedel prooviti tööeestluse tuhinas lämbuvaid…
