-
Jaan Oksal, nii kurb kui see ka pole, kulus eesti kirjandusklassikuks saamiseks sada aastat. See pole pikk aeg mitte ainult inimelu, vaid ka kaanoni seisukohalt ? eesti kirjanduse eluea seisukohalt on see aga lihtsalt üle mõistuse pikk aeg. Nüüd igatahes on Oks kanoniseeritud ja (lühikese aja jooksul juba teise Ilmamaa poolt välja antud raamatuga) võimalik ?pühaku? elulooga tutvust teha.
Kui eelmisse raamatusse ?Otsija metsas? oli koondatud Oksa…
-
Hoiatus: kogu alljärgnev arvustus võib olla ülekohtune. Sest tehniliselt võttes taanduvad kõik ?Vabakäiguvangi? metatasandi probleemid ühele sõnale, isegi liitsõna ühele osale. Selleks sõnaks on ?romaan? ning see kuulub liitsõnasse ?dokumentaalromaan?. Kas oleks teost võimalik ette kujutada ilma selle sõnata? Teoreetiliselt küll. Praktiliselt paraku mitte. Tegu on ometi raamatu alapealkirjaga.
Ent just romaan ei ole ?Vabakäiguvang? kohe mitte. Ütleb ju Kruus isegi: ?Minu ülesandeks on jäänud reastada dokumente,…
-
Meie siiski, olles võtnud tutvuda tolle eellooga, tohime ühtaegu imestada: mispärast on piirdutud ainult ebavõrdsuse taunimisega? Saame lugeda protestivaimust kantud küsimusi ja ebamäärast laadi mõistaandmisi, kuid pole autorit, kes selgitaks ebavõrdsuse ilmumise põhjusi. Froissart kuulutab oma XIV sajandi pimedikust, et olukord ei lähe Inglismaal paremaks, kuni kõik pole muudetud ühiseks, kuid tal pole mõtteski peatuda eraomanduse ilmumislool. Ju siis seda küsimust peeti liiga keeruliseks.
Kuid midagi…
-
Isand Haug ja emand Viires väljasõidul.
Toomas Haug, Troojamäe tõotus. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 456 lk.
Paks raamat! Aga mitte paberiraiskaja, mille igale leheküljele on trükitud üks luulerida, vaid ausalt täidetud. Toomas Haug kuulub kirjutajate keskmise põlvkonna seas (noorematest rääkimata) nende väheste hulka, kes on suutnud vastu seista ?aja käsule? muudkui toota tekste, mis on mõeldud leheveergudel ühekordseks tarbimiseks. Mitte et nende seas poleks suurvaime,…
-
Meie siiski, olles võtnud tutvuda tolle eellooga, tohime ühtaegu imestada: mispärast on piirdutud ainult ebavõrdsuse taunimisega? Saame lugeda protestivaimust kantud küsimusi ja ebamäärast laadi mõistaandmisi, kuid pole autorit, kes selgitaks ebavõrdsuse ilmumise põhjusi. Froissart kuulutab oma XIV sajandi pimedikust, et olukord ei lähe Inglismaal paremaks, kuni kõik pole muudetud ühiseks, kuid tal pole mõtteski peatuda eraomanduse ilmumislool. Ju siis seda küsimust peeti liiga keeruliseks.
Kuid midagi…
-
Koda nimetab olulise oluliseks. Kui ?maja? on füüsika, siis ?koda? on metafüüsika. Koda on identiteet, maja on ainult varandus. Need eestlased, kes Iirimaal jõulukalkuneid kitkuvad/katkuvad ja Soomes soomlasi tohterdavad, saavad küll maja, kuid kas ka koja? Ent tuleme nüüd asja juurde.
Maja kui mõõtme, kui mõõtühiku, kui väärtuse meisterdas eestlaste jaoks iseäranis selgeks Jakob Pärn (1843 ? 1916), meie juhtiv jakobsoniaan, st 500-kroonise Carl Robert Jakobsoni…
-
alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/4.jpg” align=baseline border=0>
-
Miks loomade ajamõiste on väga kaugel näiteks keskaja inimese maailmapildist? Mispärast noored naised, kes otsivad eneseteostust enesenäitamises, ei armasta ürgseid suuri karvaseid mehi? Miks Stalin ütles oma prassingutel alati kõige viimase toosti?
Oma väga hästi sõnastatud raamatus kirjutab Aleksei Turovski loomamaailma printsiipidest meeldejäävas vormis: siin on ikka tõesti midagi öeldud. Ta ei esine ainult zooloogi, vaid muuhulgas filosoofi, ka moraalifilosoofina.
Nii näiteks kehtivad Turovski seisukohad alfa- ja beetaisendite…
-
Loomulikult on Lepik kogenud ka tõelist leina, ent ma ei taha seda kuidagi raamatu otseseks aluseks võtta, sest äärmisel juhul saab looming olla leina järelkaja, mitte hetkel toimuva täieline ülestähendus. Ent kunstiks saanud järelkaja on juba peenenenud, ilustunud, seega kõrgema tasandi väljendus.
Ning tõesti, ega see kogu nii masendav ei olegi, ei meeleolult ega tasemelt. Tundub, et kurbuse kaasabil on Jana Lepiku luulesoon alles tõeliselt avanenud. Ehkki…
-
Missugune on olnud teie elukäik, et teil on õnnestunud ära õppida nii palju keeli, tõlkida ilukirjandust mitmelt maalt, mis aga meile eriti tähtis, olla teetähiseks Jaan Krossi loomingu vahendamisel Lääne-Euroopasse?
Ilmale tulin ma Tours?i linnas, Touraine?i-maal, mis on ka Balzaci, Ronsard?i, Alfred de Vigny sünnikohaks, õppisin lütseumis, mis kandis Descartes?i nime, ka tema on pärit sealtsamast. Pärast bakalaureust suundusin ma Pariisi, kus jätkasin õpinguid nii Sorbonne?is kui…
