-
PÄRIMUSMUUSIKA MUUTUVAS ÜHISKONNAS. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, 2004. 179 lk.
Eesti kultuuriruumi ilmunud ilusa läikiva kaanega üllitis ?Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II? on märk mitmes mõttes. Ühest küljest, lähtudes pärimusmuusika mõistest, justkui ahvatlus rahvamuusikasõpradele. Teisalt viitab täpsustus esikaanel Töid etnomusikoloogia alalt tõsisele teaduslikule publikatsioonile.
Tegu on teise olulise verstapostiga Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna tööde-tegemiste seas ja jätkuga 2002. aastal sama…
-
Kahrukõrvaga Ivvan. Valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest. Koostanud ja toimetanud Paul Hagu ja Risto Järv, pildid joonistanud Evar Riitsaar. Tartu, 2004.
1999. aastal alustati Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) olevate imemuinasjuttude süstematiseerimist ja digiteerimist arvutisse tekstikorpuseks. ?Kahrukõrvaga Ivvan?, valimik setu ja Vastseliina muinasjutte Jaan Sandra kirjapanekutest, kujutab endast üht suuremahulise ning mitmeaastase töö ?kõrvalsaadust?. Lõuna-Eestist…
-
Viimane kirjutas nimelt kaheksa saksakeelset ?müütilist muistendit? (esmatrükid aastail 1840 ? 1852 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes), mis eesti keelde tõlgituna saidki meie pseudomütoloogia selgrooks ja mida Kreutzwald omakorda eelkõige ?Kalevipoja? tarbeks loovalt kasutas. Hilisemad ärkamiskirjanikud lisasid ka omalt poolt mõne nüansi. Nii see meie suures osas tänaseni kestev (pseudo)mütoloogia kehtestatigi.
Kogu seda eestlaste väidetavat maailma valitseb Vanaisa, keda Faehlmann saksakeelses originaalis nimetab ?Altvater? ja ?Alte?. Siis…
-
Kui ?poolpõrandaaluse? kirjandusajakirja Vihik 8. number ei põhjustanud kirjutavate inimeste hulgas just suuremat skandaali, siis tugevat kahinat kindlasti. Nimelt avastas mitu Yahoos asuva meililisti ?Kirjandus? liiget üllatusega, et teatud osa nende poolt kevadel listi aadressile saadetud e-kirjadest on Vihikus ära trükitud. Tookordne rahajagamise printsiipide üle alanud mõttevahetus liikus sujuvalt huvitavamatele radadele, milleks oli osapoolte vaimse ja sugulise tervise teema. Lõpuks palus mitu diskussioonist väsinud listiliiget end…
-
See juhtus Kirjanike Maja musta laega saalis, oktoobri viimasel kirjanduslikul kolmapäeval, mis kandis nime ?Miks mul on halb ja mida ma siis teen??. Õhtu oli pühendatud nii-öelda kolekirjandusele ja oli ühtlasi esimene üritus tõlkekirjandust tutvustavate kolmapäevade sarjas ?Moodne aeg?. Mis see kolekirjandus õigupoolest on, see on muidugi omaette küsimus. Miks oli juttu just neist teostest ja autoritest? Pean tunnistama, et sellele küsimusele ma nii selget vastust…
-
Isadepäeva puhul esiteldav kogumik, mis pühendatud mehe/isa rollile ning eriti Pilistvere maanoorte rehabiliteerimise programmile. Koostanud Piret Bristol ja Mait Raun, vahetekstid Anzori Barkalaja, Madli Ilves, Kalev Kudu, Olev Poolamets, Alo Raun, Mait Raun, Siiri Rebane, Jüri Uljas, illustreerinud Martin Nurm, kujundanud Kollane Maja. MR Piller, 2004. 176 lk.
Ilja Ehrenburg
JULIO JURENITO
Kunagi Loomingu Raamatukogus ilmunud klassikateose uusväljaanne, mis näitab meile tõelist õpetajat, isakuju. Tõlkinud Lembe Hiedel, kujundanud Andres…
-
Õigupoolest peaks alustama sootuks kaugemalt, sealtmaalt, kust tulevad lood minule, nagu rahvalaulik olla ennevanasti sõnanud. Folklorist on vahendaja, kes teadvustab parimal viisil kahte kultuuri teineteise olemasolust, on kirjutanud Soome folklorist Lauri Honko. Sõnapaar ?parimal viisil? on minu kui traditsionaalsest kogukonnast pärit uurija jaoks muutunud äärmiselt tähenduslikuks ? ühel hetkel jõudsin tõdemuseni, et uurimismaterjali ei pea kramplikult otsima, vaid see otsib ise mind üles, jõuab minuni mingeid…
-
Kui Tiia Ristolainen kaitses kevadel doktoritöö surmakultuuri muutustest ja suundumustest Eestis, kirjutas Villu Päärt, et ta ?võib end nimetada Eesti esimeseks surmauurijaks? (Postimees 16. III 2004). Tahtmata mingilgi moel vähendada Ristolaineni töö tähtsust, tuletan ajakirjanikule meelde, et iga uurija (ja isegi esmaavastaja) seisab oma eelkäijate õlgadel ? mistõttu näeb neist ka kaugemale. Pealegi kaitses Marju Torp-Kõivupuu oma töö varem. Ega ole temagi lausa esimene: kasutatud kirjanduse…
-
Nendele küsimustele on pakutud lahknevaid vastuseid. Ent ühest vastust küsimusele ?kes ikka oli Faehlmann?? vist ei ole. Teisisõnu: Faehlmann oli Faehlmann. Ta oli üks, ta oli üksi(nda). Ent anname talle käesoleva kirjutise tarbeks siiski määratluse, defineerime seda, mida on otstarbekohane defineerida. Niisiis, Faehlmann oli kakskeelne (saksa/eesti) baltlane, kes oma igapäevast leiba teenis arstina, ent kellel olid saatuslikult humanitaarsed huvid. Kõigepealt ? temaga on seotud meie eepose…
-
Viiu Härm, Keegi teeline. Varrak, 2004. 744 lk.
Viiu Härmi uus erakordselt mahukas (üle 700 lk!) luuleraamat sisaldab ta varem ilmunud kogusid ?Pealkirjata? (1973), ?Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast? (1978), ?Valge vaikus? (1979) ja ?Sina, jõgi? (1984). 2004. aastaga on dateeritud luuletsükkel ?Sõnad lähevad mööda?, kuigi mõned luuletused on 80ndate algusest.
Viiu Härmi esikkogus ?Pealkirjata? domineerivad lapsepõlve mälestuskillud, mis on esitatud lihtsakoelistes katräänides, võimendades veelgi siirast…
