Toeta

Kirjandus

  • Daniel Bergmani patukahetsus ja armastusavaldus

    Daniel Bergmani patukahetsus ja armastusavaldus

    Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.

    Aija Sakova
    7 minutit
  • Aime ja Ulme heitsid jälle ühte

    Aime ja Ulme heitsid jälle ühte

    Meelis Friedenthal jätkab romaanis „Punkti ümber“ spiritualismi ja okultismi legaliseerimist eesti vaimukultuuri pärandina ja (kunsti)ajaloosündmuste seletajana.

    Johannes Saar
    5 minutit
  • Kõikeõlmav päikë me ääbuvas kodus

    Kõikeõlmav päikë me ääbuvas kodus

    Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“ viib tagasi tema lapsepõlvekoju ning tuletab meelde, kui kergelt võib liikuda yhest kohast teise turvaline ja lohutav kodutunne.

    Reijo Roos
    4 minutit
  • Sveta olemise servad
    Mida Sveta Grigorjeva teeb? Ta hoolib ja näitab seda aktiivselt välja. Ta võtab sõna, kui kellelegi liiga tehakse, ja juhib väsimatult tähelepanu sellele, kui liiga tehakse süstemaatiliselt ja seetõttu on seda raske märgata.
    Piia Ruber

    Sveta olemise servad

    „Frankenstein“ pole hea luulekogu mitte sellepärast, et on poliitiline, vaid poliitilisuse on teinud võimalikuks just selle kirjanduslik kvaliteet.

    Saara Liis Jõerand
    6 minutit
  • Varjus tunnete väega suure eesti romaanini
    Urmas Vadi 6. detsembril romaani „Kuu teine pool“ esitlusel Tallinna Kirjanike Majas. Seekord tungib Vadi tegelaste hingeelus sügavamale kui varem. Tänu sellele mõjuvad karakterid usutavalt ja koduselt, nii et lugeja tunneb neis tihtipeale kellegi ära, olgu selleks hoolitsev ema, armsalt abitu isa, kontrollifriigist naaber või varaküps sõber, kes eakaaslasi kindla käe ja vinnas võmbaga läbi puberteedi juhatab.      
    Teet Raik

    Varjus tunnete väega suure eesti romaanini

    Urmas Vadi on romaanis „Kuu teine pool“ tabanud eestlase olemuse: enim läheb teoses hinge pereliikmete armastus, mis ei vaja sõnu.

    Mari-Liis Müürsepp
    5 minutit

  • Luulesalv – Sõjaluulet

    Menelaose naine
    Menelaos, tule mõistusele!
    Luba armukestel musitada
    Teineteist, palju soov!
    Tüdib naise ihu
    Ka võõra mehe õrnustest.
    Ja siis meenuvad Helenale
    Sparta uhked ruumid,
    Kuldsete nikerdustega troon. . . .
    Kes pakub talle trooni
    Võõras Ilionis?
    Pisarad hakkavad veerema
    Truudusetu naise silmist,
    Südamest kaob rõõm,
    Jääb vaid kahetsus. . . .
    Milline hiilgav kättemaks!
    Aga sina, tobude tobu,
    Adulterist casus belli tegid!
    Kakskümmend aastat magasid õlgedel,
    Ei käinud vannis, sõid, mis juhtus,
    Viletsat viina jõid,
    Ja koju tõid vanaeide. . . .
     
    Hektori surm
    Ära kurvasta, Andromache, su ilu
    Mäletama jään ka lõkketules.
    Surnultki armukadetsen
    Kõiki mehi su ümber.
    Näen juba,…
    Kalle Käsper
    1 minut
  • ,

    Päevakriitika

    Kõlab kulunult, aga toimetajat märgatakse siis, kui teda ei ole. See tähelepanek ei kehti ainult trükitud teksti puhul.
    Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid.
    Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel lugeda. Jah, Loog tõi Postimehesse palju värskust ning ta elaan püsis kadestamisväärne ligi…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Lootusetud maadeavastajad
    Semiootik ja kirjamees Sven Vabar. Üksvahe kultuuripildilt kadunud autor on taas välja ilmunud, jutukoguga „Ribadeks tõmmatud linn“ jõudis ta koguni Betti Alveri debüüdiauhinna kandidaatide hulka.      
    Krõõt Tarkmeel

    Lootusetud maadeavastajad

    Võimalik, et Sven Vabari jutukogu „Ribadeks tõmmatud linn“ keskne tegelane on ruum: ulmelised, fantastilised, eeterlikud, unenäolised jne paigad.

    Maia Tammjärv
    9 minutit
  • „Lenini valss“ Soomes
    ,

    „Lenini valss“ Soomes

    Reisikiri

    Paavo Matsin
    4 minutit
  • „Näitame klassi!“
    Kirjandusõhtu „Mika Waltari sajandid“ 10. jaanuaril Tallinnas. Kõneleb tõlkija Piret Saluri, kelle vahendusel on eesti keelde jõudnud või uue tõlke saanud mitu Waltari ajaloolist romaani, sh „Mikael Hakim“.    
    Kris Moor

    „Näitame klassi!“

    Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis

    Mart Laar
    4 minutit
Sirp