
Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.

Meelis Friedenthal jätkab romaanis „Punkti ümber“ spiritualismi ja okultismi legaliseerimist eesti vaimukultuuri pärandina ja (kunsti)ajaloosündmuste seletajana.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“ viib tagasi tema lapsepõlvekoju ning tuletab meelde, kui kergelt võib liikuda yhest kohast teise turvaline ja lohutav kodutunne.

„Frankenstein“ pole hea luulekogu mitte sellepärast, et on poliitiline, vaid poliitilisuse on teinud võimalikuks just selle kirjanduslik kvaliteet.

Urmas Vadi on romaanis „Kuu teine pool“ tabanud eestlase olemuse: enim läheb teoses hinge pereliikmete armastus, mis ei vaja sõnu.

Võimalik, et Sven Vabari jutukogu „Ribadeks tõmmatud linn“ keskne tegelane on ruum: ulmelised, fantastilised, eeterlikud, unenäolised jne paigad.

Reisikiri

Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.