-
Raamatu järelsõnas kirjutatakse, et Michel Houellebecq on kirjanik, kelle kirjutised ja provokatiivsed väljaastumised on üksjagu furoori tekitanud ning tänu kellele kõneldakse kirjandusest taas kirega. Samas on mõneti üllatav, et “Võitlusvälja laienemine” ise sellist muljet ei jäta ning tundub, et isegi ei toeta. Miks on see nii? Ühelt poolt muidugi esikromaani küsimus: “Võitlusvälja laienemine” on Houellebecqi esimene romaan ning seega ilmselt pihtimuslikum ja vähem provokatiivne kui mõni…
-
Kirjanik Kalle Käsper avaldas sel teisipäeval eesti rahva lemmiklehes ühiskäimlate-vastalise arvamusloo. Ega sellest pole midagi. Kirjanike sekkumine sotsiaalseis küsimusis on ainult tervitatav. Näiteks 5. X loomeliitude ühine Paljassaare ökoaktsioon, mis teenib kõrgemaid huve. Mis on isand Käsperile ta varasemate meelsusavalduste põhjal kindlasti meele järele. Kõrgemad huvid, ma mõtlen.
Miskipärast on isand Käsper on peldiku-ristikäigul lähtunud täiesti valest eeldusest, just nagu oleks ühised käimlad võrdõiguslaste (= feministide)…
-
John Lennon oli suurtest viimane. Ja esimene, kes ei surnud mitte ise, vaid keegi pidi teda aitama. Pidi aitama surra. Ja surma. Kuid surmal oli mujal maailmas tegemist. Kui John suri, oli sõda Vietnamis juba seitse aastat surnud ja see oli suuresti just tema teene, et enne suri sõda ja alles siis John. Kuid Vietnam oli ainult üks koht, maailm on suur ja sõdu on ilmselt…
-
*
nägin unes
või ilmsi et
lugesin internetist
andres ehini luuletust
internetist
pealkiri postmodernistlik
see ei maksnud mulle midagi
välja arvata püsiühendus
jagatud naabritega
sattusin hoogu
mõtlesin kui
kirjutan sellest luuletuse
ega riputa jalgupidi üles
vaid avaldan sirbis
siis ehinad loevad ja
truude kultuurilehe tellijatena
peavad selle topelt
kinni maksma
on alles jama
mis me teha saame
sõbrad tuttavad
need tänapäeva
ajaviited
panevad lausa
perutama
LUULEtus
suur saal on luuletajaid pungil täis
õhupuudusest veretavad nende silmamunad
luuletajad tallavad üksteise varvastel
pardon on kõige äraleierdatum sõna
luuletajad kavatsevad midagi tähtsat ütelda
nad…
-
piip oli suus, ütles, et see siin
ei ole piip. Õpetas lugema
kirja nägemisvälja alaosas,
olemise subtiitreid.
Kes ei mõistnud lugeda, see
arvas, et tegu on ikkagi piibuga.
Arvaku. Idiootidega
ei tasu vaielda, neile on kõik üks
kepp ja tukasugemine.
Õhtuks hajus kass suitsuna õhku.
Kadus ka naeratus, kriimud silmad.
Jäi ainult (piip).
See siin ei ole luuletus.
*
ROHUTIRTSUD
Kui sel aastal tuleb vähe rohutirtse,
on see minu süü.
Noorena on tirtsud teadagi eredad ja haprad.
Ja mis mina tegin?
Istusin aida…
-
I
Olen sattunud järjest lugema õhukesi tõlkeraamatuid, mille autorid kirjeldavad maailma suhteliselt sarnaselt vaatepunktilt: maailm on nende raamatute valguses peaasjalikult üks mõnus koht, kus on tore olla. Kõigi kirjanike ligilähedase põhihoiaku võiks kokku võtta klauslisse, et elu on üks täitsa vahva vaba aja veetmise vorm ja igav üldiselt ei hakka.
Tuleb muidugi möönda, et mõnus ja naudinguküllane pole maailm alati, mitte päris igal ajahetkel, vahel tuleb ette…
-
Astmed astmeteks, tänases Eestis on kõige tähtsamaks astmeks kuuldavasti palgaaste. Tegemist on Puki proosakogumikuga, milles on seitse juttu ilmekate pealkirjadega “Juhan hakkab elektrikuks”, “Nüüd on ema alati rõõmus”, “Siis, kui koolis liuvälja tehti”, “Sulev kasvatab julgust”, “Pinguta end, Vaike!”, “Salga au” ja “Võit jääb meile”. Ainuüksi neid pealkirju lugedes tekib imelik, minevikulõhnaline tunne. Ütleme kohe ära, et viimases jutustuses ongi tegemist Nõukogude Eestisse saadetud spiooniga, kel…
-
Elken viis seekord kunstnikud Kotkasse
Pidupäeval, 2. IX kulgesid pealelõunased üritused eesti kunstinäitusi avades. Jaan Elkeni kureeritud kolm näitust üldnimega “Tallinn-Kotka. Kaksteist Tallinna kunstnikku Kotkas” avati eesti vanamuusika ansambli Rondelluse helide ja eesti poeetide Elo Viidingu, Jürgen Rooste, Eva Pargi ja Jan Kausi lugemiste saatel. Eesti kirjanikud olid ennelõunal esinenud Kotka lütseumis ning Langinkoski ja Karhula koolis, ent esinesid uuesti ka Haukkavuori vaatetornis, linnaraamatukogus ning Uusikuva galeriis.…
-
Vladimir Beekman äratab tähelepanu juba ainuüksi oma sünnipäeva tõttu: ta on sündinud Tallinnas 23. augustil 1929 ja täpselt kümme aastat hiljem, 23. augustil 1939 sündis Moskvas nn Molotovi-Ribbentropi pakt. Ilmselt ei ole Beekmani sündimisel ja mainitud paktil mitte mingisugust põhjuslikku seost, on vaid n-ö mnemotehniline, mälu abistav konnektsioon (ühine kuupäev jne). Lühidalt – päev jääb millegipärast meelde. . . . Beekman on viljakas, ehkki mõnevõrra minevikuline, n-ö nõukogulik, tänases…
-
Oleme teiega mitmeid kordi nii Pariisis kui Tallinnas koos istunud, kirjandusest rääkinud ja tõlkeprobleeme arutanud. Seekord aga teie Pika tänava korteris, kus toad toredasti üksteise järel anfilaadina reas. Olete meie kirjarahva, ja üldse eesti rahva silmis pjedestaalile tõusnud oma suursaavutusega, “Kalevipoja” tõlkega prantsuse keelde. See avaldati eelmisel aastal Pariisis. Kuidas ometi sai ühest prantsuse poisist pisikese põhjarahva keele tundja ja selle kirjanduse tõlkija?
Sündisin Lõuna-Prantsusmaal Ardèche’is apteekrite…
