-
aija sakova
Kuidas sattusite tegelema Hans Christian Anderseni aastaga?
Ma töötan riiklikus ettevõttes Visitdenmark, mida finantseerib majandusministeerium. Hans Christian Anderseni sihtasutuse raha 31 miljonit eurot saadi kokku nii riiklikest kui ka eraallikatest. Osa raha (ca 1,5 miljonit eurot) tuli ministeeriumist ja seetõttu oli ministeeriumil vaja ka oma esindajat sihtasutuse juhatuses.
Konkreetselt minu määramise põhjuseks H. C. Anderseni sihtasutusse oli see, et vastutan Visitdenmarkis just kultuuriürituste turunduse eest. Selliselt…
-
Katusekamber Kopenhaagenis Vingårdi 6.livia viitol
Kui 14aastane H. C. Andersen esimest korda elus Odensest Kopenhaagenisse tuli, oli ta ainus soov saada näitlejaks. Hoolimata kolmest kuningliku teatri juures veedetud õpiaastast, Andersenist näitlejat ei saanud, küll aga valmis nende aastatega tema esimene kirjandusteos, tragöödia “Alfsol”. Teatri juhtkond pidas seda ebaküpseks, ent tunnustas noormehe talenti.
Kaheksa aastat hiljem, 1827. aastal, kui Andersen valmistus astuma Kopenhaageni ülikooli, üüris ta teatri lähedusse Vingårdi…
-
Juttude loojale Andersenile pühendatud aasta möödus meie teatris suhteliselt tagasihoidlikult. Tegelikult polegi oluline, kas aasta on pühendatud või mitte – kunstmuinasjutud eesti teatri laval on jäänud ikka valdavalt üheplaanilisteks kohustusteks. Kui järjest rohkem tuleb teatrilaval ette erinevate kaanonite lõhkumist, siis muinasjuttude lavastamisel pole juletud või söandatud seda eriti veel teha. Samas, tõesti, kuna muinasjutte tehakse endiselt valdavalt lastele, no siis ei maksa vahest jah eriti laamendada…
-
Heidi Sarapuu ja teater Variuse Anderseni elust ja loomingust kõnelev “Jutustan teile oma lugu” tuli rahvusraamatukogus lavale täpselt muinasjutumeistri sünnipäevakuul, selle aasta aprillis. mängitud on kogu sügise, mängitakse edasi detsembri algupoolelgi. “Elu ise on kõige ilusam muinasjutt,” on öelnud H. C. Andersen, keda Variuse teatri etenduses kehastab näitleja René Soom (pildil). Tema Andersen on noor särasilmne unistaja, kes lausa kiirgab suurt soojust ja võlurlikkust. Sulg, tindipott,…
-
Anderseni tekstid on tunduvalt mitmekihilisemad ja sügavamad, kui oleme harjunud arvama. Kui tänapäeval ruulivad sci-fi, fantasy ja muud imelood räägivad enamasti hea ja kurja vastandusest või igavese õnne ja armastuse valemitest, siis seal käsitletakse ka inimolemise sügavamaid probleeme, otsitakse vastust igavikulistele küsimustele inimeksistentsi ja ümbritseva maailma olemuse kohta või analüüsitakse ühiskonna võimusuhteid.
Lugemine kui tekstiloome
Tänapäeva kirjandusteaduses on levinud arusaam, et lugemine on teksti ja lugeja dialoog. Võib…
-
Ivar Ravi auhinnatseremoonial. kaarel nurk
Betti Alveri debüüdiauhind anti seekord välja üheksandat korda. Auhind on loodud Alveri testamendis esitatud tahet järgides ning selle pälvib aasta parim (nagu sõnastab testament) ehk tähelepanuväärseim (nagu ütleb praegune statuut) eestikeelne esikteos. Testamendist pärineb ka see, et auhind antakse kätte 23. novembril, Alveri sünnipäeval. Kõik muu – ka see, et “aasta” tähendab aega ühest hingedepäevast teiseni – on hiljem tekkinud traditsioon. Eesti…
-
Vahel avastame, et mõni asi on nii, teine naa. Siis küsime, et kas pole see mitte paratamatus, s.t see, mille (marksistlik?) tunnetamine teeb meid vabaks. Nii see paraku praegugi on: juba üheksakümmend üheksa aastat on meil olnud Betti Alverit, kes sündis 23. XI 1906. Üheksakümmend üheksa – see on ju peaaegu sada, peaaegu sajand paratamatut Bettit! See on teatava vabaduse atribuut, meie vaba-olemise tunnusjoon, meie mitte-viimne…
-
Möödunud laupäeval peeti Helsingis Kaablitehases mardilaata, omalaadset kaubandus- ja kultuurifestivali, mille eesmärgiks soomlastest Eesti-sõprade kokkusaamine ja kultuurne, vahel kogunisti hariv ajaveet naaberrahva vaimu-, käsi- ja kulinaarse tööga. Sedakorda suurejoonelisemalt kui varem – kõik algas 1980ndail pisikese ettevõtmisega ühe kooli võimlas. Tuglase selts on tõesti hingega asja juures olnud: kultuuritehase suured saalid olid huvilistest tulvil, ühe ruumi põrandat kattis hiiglaslik Eesti maakaart, millel regiooniti kujutatud iseloomulikke sümboleid.…
-
Kopenhaageni raekoja kõrval istub postamendil pronksi valatud mees, torukübar peas. Tema pilk tundub olevat suunatud kusagile kaugusse, aga võib-olla igavikku. Igatahes pole kirjaniku pilk pööratud raekoja ukse poole, sest ambitsioonikusest hoolimata oleks raehärra ametikoht küll viimane, mida Andersen taotlenud oleks.
Anderseni monument asub küll linna südames, aga turiste tema ümber eriti palju ei tiirle. Märksa rohkem võib neid kohata Kopenhaageni peatänaval Strøgel, Tivolis, vahakujude muuseumis või Anderseni…
-
Kas sotsialistlik realism on või võiks (kogu oma koleduses!) olla osa(kenegi) maailmakirjandusest? Hulgaliselt sotsrealiste tekitanud sürrealism on igatahes maailmakirjanduslik juhtum. Aga sotsialistlik realism oma louisaragonlikus eheduses? Väidame praegu, et eesti keelde tõlgitud ilukirjanduslikud tekstid on vaidlustataval määral osa eesti kirjandusest. Väidame, et mainitud vaidlustatavus on teatavas mõttes seotud kontekstiga. Jne. Võtame praegu kontekstiks eestikeelsuse 1950. aastad ja nn tekstiks eestikeelse Pablo Neruda. Täpsustagem. Tšiili luuletaja Pablo…
