-
Doris Kareva. Aja kuju. Verb, 2005. 112 lk.
Alguses on see suletud. Nagu iga teine. Aga see lisaks veel kinni sõlmitud paelaga, mille on käsitsi pununud kaks inimest. Kaks lõime, kaks poolust, teineteise ümber keerduvad, teineteisele lähenevad. Üks pinge. Üks pael.
Doris Kareva „Aja kuju” avanes minu käes siiski nii kiiresti, et ma seda sõlme peaaegu ei märganudki. Ja avas midagi hoopis muud, aimatava terviku, mis ei ole…
-
Ott Raun, ALRAUN. Verb, 2005. 96 lk. Jan Kaus, AEG ON VAHA. Verb, 2005. 80 lk.
Ott Raun ja Jan Kaus kuuluvad luules erinevasse põlvkonda, nende poeedidebüüdi vahele jääb lausa mõnikümmend aastat. Aga uued luuletused pärinevad samast ajast või vähemasti tulevad kõnelema samasse aega, ning on mõlemal sellised intellektuaalide iroonilised vaatlusluuletused. Samas erinevad Raun ja Kaus muidugi tuhandeis pügalais, justkui kaks piiska, mis kõrvuti asetades ei pruugi…
-
Rein Veidemannile ja Eri Klasile –
eakaaslastele, kolleegidele, sõpradele.
Enne viimaseid presidendivalimisi, neidsamu, mis tõid lõpuks Kadriorgu Arnold Rüütli, avaldas Rein Veidemann “Eesti Päevalehe” esiküljel soovituse-üleskutse valida eestlaste presidendiks Eri Klas.
See tõsine ettepanek juba täiskäigul kampaania ajal, nagu tundlikel, siirastel ja ausatel inimestel teinegi kord ette tuleb, ei olnud ometigi kainele ja kaalutlevale järelemõtlemisele järgnenud samm, vaid pelk ühehetkeemotsioon.
Veidemann nimelt, nagu artiklist võib välja lugeda, oli käinud kontserdil,…
-
On üks asi eestikeelses maailmas, mis mõnigi kord mõjub koomilisena. See on sõjandusevärk, võõrapärasemalt militaristica. Häda on ju selles, et eestlased on enda meelest alati olnud (vähemalt sõnades) kanged sõdijad, ent tegelikus sõjapidamises millegipärast ikka kaotajad. See käib ka kuulsa, põhiliselt eestlastest koosnenud 20. Waffen-Grenadierdivision der SS kohta, kes 1944. aastal kaotas Punaarmeele Eestimaa ja pidas hiljem eesti vabadusvõitlust Saksa lipu all edasi juba Poolas ja…
-
Maailmas, s.t meid ümbritsevas tegelikkuses, on ikka imelikke asju küll. Imelik on mõtelda, et inimene ei saa mitte kunagi olla lihtsalt inimene, vaid ta peab alati olema mingikeelne inimene, kas või näiteks eestikeelne. Keelsus (või oleks õigem ütelda keelelisus, ehk lingvistilisuski?) on seega inimese liigitunnus, ja seda vähemalt kahes mõttes. Esiteks – teeb inimese inimeseks kui niisuguseks. Teiseks – teeb ta konkreetseks, lingvistiseerib, määrab maailmatajumise vormi.…
-
Esmaspäeva pärastlõunal tõmmati 2005. aasta novellivõistlusele joon alla. Kuni viimaste sekunditeni, parimateks arvatud käsikirjade autoriümbrikkude lahtilõikamiseni kipitas mus kahtlus, kas tänavune võistlus ikka täidab seatud eesmärgi: ärgitada looma kunstiväärtuslikke ja žanriteadlikke novelle ning avastada uusi andeid? Ent nüüd võib paraja kergendusega nentida, et tõesti ilmnes nii sirgjooneliselt end kodanikunimega esitlevaid kui ebaledes varjunime taha peituvaid andeid.
Mis on novell?
Žanriteadlikkusega ehk terviku tunnetuse ja esitusega näikse lugu kõige…
-
Kalle Käsper, Buridanid I. Eesti keele Sihtasutus, 2005.
Käsperi “Buridane” iseloomustab saagalikkus, see on pereromaan, ühe pere, suguvõsa lugu läbi sajandite. Buridanid on tüüpiline perekond, kelle saaga saab alguse (“Burdianide” I osa järgi) Aleksander Buridanist, mehest, kes tahtis oma lastele alati parimat. Isa Aleksander lahkus Eestist ning saavutas ärimehena edu Venemaal. Et ta oli ettevõtlik ning teotahteline, sai temast tunnustatud mees. Ka sõjakoledused, mis hävitasid kõik tema…
-
Pealkiri on ju vahva, kujutan, kuidas kiristab hambaid see, kes peab teost kõnes (näiteks eetris) mainima. Eriti eksprompt-olukorras, mälu järgi. Esimene lugemine läks kuidagi liiga kergesti, tagantpoolt ettepoole lugedes hakkas loodu juba kinnistuma. Terviklik teos on see kohe kindlasti. Noore luule puhul olen hakanud vabavärssi suhtuma üsna pipraselt. On tekkinud selline ülejalategemise üleujutusetunne, kus värsigraafika rakendamine võib tunduda põhjendamatuna, kuid ka proosaks mõelduna jääb vajaka lõpetatusest…
-
Vastus Jürgen Rooste eelmises Sirbis ilmunud repliigile “Aeg oleks juba”
“Naise positsioon ei saa eales olla teistsugune, kui ta on praegu: nooruses imetlustvääriv armastatu, küpses eas – jumaldatud abikaasa.”
Sigmund Freud
1873. aastal kirjeldas Harvardi meditsiinikooli professor Edward Clark ülikooliharidusega naist niimoodi: “Koletuslik aju ja kidur keha, anomaalselt kõrge tserebraalne aktiivsus ja nõrk seedimine, täielik segadus mõtetes ja kõhukinnisus.” Tema raamat elas üle 13 aasta jooksul 17 trükki, ja…
-
Kokkukutsujale paistis olevat see selge, et Kesk-Euroopa on identiteedi alusena olemas ja piiritletav. Teatavasti on olemas Kesk-Euroopa Ülikool, kohal oli Ungari Kesk-Euroopa Kultuuri Instituudi esindaja Ivett Szatmári – ilmselt nad teavad, mis on keskeuroopa kultuur. Kui oli kaks tundi räägitud, oli selge, et piirid võivad vägagi venida, sõltuvalt geograafilisest, poliitilisest, kultuurilisest, religioossest või majanduslikust vaatepunktist; Läänemere ja Aadria mere vahele peab siiski üldjuhul ära mahtuma.
Kultuuriareaali ühtsus
Tallinnas…
