-
Missioonitunne, aade, kultuuriline vastuhakk ideoloogiale või raha survele, eneseteostus, jäljejätmine nii-öelda igavikku, oma rahva teenimine ja nõnda edasi. Kõlavaid sõnu on kirjanduse nagu ka muude kunstide jaoks välja mõeldud üksjagu. Ega neist ükski ju vale ole, kui need pole just kutsutud varjama midagi muud.
Peale kõige on kirjutamine, kirjanduslike oopuste tootmine aga ka töö, mis mõnelegi on üsna igapäevane harjumus. Ma ei ütleks, et see töö on…
-
Kas tõlkijate ja toimetajate töö on kirjastustes õiglaselt tasustatud ning millest need summad sõltuvad? Turuseisust? Viimastel aegadel on aina rohkem kuulda nurinat, et toimetaja ja tõlkija teevad kirjastustele peaaegu orjatööd. . . .
René Tendermann (Pegasus): Kui kirjastaja kaastöötaja (tõlkija-toimetaja) ütleb, et ta teeb orjatööd, kas see teeb siis minust orjapidaja? Hmm.
Ma arvan, et Pegasuses on tõlkijate ja toimetajate töö õiglaselt tasutud. Selle all pean ma silmas seda, et sõlmitud…
-
Foto: Piia Ruber
Mina pole küll õige mees nendele küsimustele vastama, sest mu suhtumine rahasse on risti vastupidine tänapäeva ilmarahva seas valitsevale hoiakule. Mu ainelised vajadused on pisikesed, suisa askeetlikud. Ninaesine ja peavari on olemas. Sellest piisab. Teistele paistab, et ma ei söö, ei maga, ei osta rõivaid (mis kulumata püsivad seljas aastakümneid) ning lõviosa mu teenistusest hajub kirjatähtedega kaetud paberi kokkuostmiseks (raamatud, ajalehed, ajakirjad), natuke jääb…
-
Dmitri Kuzmin, te olete väga tihedalt seotud kirjandusega, esinete kui luuletaja, tõlkija, kirjastaja, kogumike ja almanahhide koostaja ja toimetaja, mitmete projektide korraldaja. Milline kirjanduslik roll läheb teile kõige rohkem korda?
Küsimusepüstitus eeldab subjektiivset vastust. Kui nii, siis kõige huvitavam, köitvam on luule – seda nii ise kirjutades kui tõlkides. Mulle tunduvad mittetäieliku, ühekülgsena mõlemad luulelise loomingu klassikalised interpretatsioonid. ühelt poolt keelest võimu saamine ja keelematerjali voolimine, teiselt…
-
Kuigi vene kultuuriringkondades põhjendatakse Raduga sulgemist väitega, et integratsioon justkui enam ei müü, näitab see tegelikult, et ka tuntud bränd vajab pidevat arengut, ning ilmestab eestivene kirjanduprotsessi üldiselt.
Raduga oli edukas kuni Eesti iseseisvumise taastamiseni, mille järel läks ajakirja väljaandmine üha keerukamaks. Ikka ja jälle tuli otsustada, mida avaldada, kes on lugeja ja kirjastaja. Polügraafiliste ja rahaliste võimalustega polnud küll suuri probleeme, toimetuse poliitikaga ehk sisulise tööga…
-
Ameerika sotsiaalteadusliku klišee järgi on just sisserändajate teisel põlvkonnal suurim identiteedikonflikt. Et südamega kodumaast või -saarest kinni hoidva ja kaasatoodud kombeid järgiva vanema põlvkonna mustri järgi elada ei taha, uue asukohamaa reeglite järgimine pole aga täies ulatuses jõukohane. Ja ega seda ei tunnustata ka päris omana. Itaallaste teise põlvkonna USAs sundis see sukelduma kuritegelikku maailma. Kuid kõik ei mahu kurjategijateks allilma. Mida vähem, seda parem. Pagulasi…
-
Seda mõelnud lehemees rääkis mulle, et mustade kaantega raamatu esimene luuletus oli tema arvates väga üllatavalt samamoodi küsiv. Pealkirjale: fs – kes ta selline on ja kust ta välja ilmus? Vabavärsid kostavad: ma olen eesti luuletaja / Lasnamäelt / mis on Lasnamäe kui selline / see on elurajoon – nii edasi ja teadagi, kes seal elavad.
Ma läksin kergelt põlema ja ütlesin lehemehele, et ei tohi lihtsustada,…
-
2300 aastat lahutab meid Pythease suurest reisist ja umbes veerand sajandit Lennart Meri teooriast, et vanakreeka maadeuurija külastas Saaremaad. Mere panust eesti kirjandusse oleks vaja veel tutvustada. “Hõbevalgema” (1984) fenomen seisneb selles, et autor pani antiikautorid nagu Strabon või Tacitus näiliselt kõnelema eestlasele lähedastes mõistetekategooriates, suunas “ajaloo sooja hinguse” eestlastele. Lennart Meri justkui nägi ette, et ka tulev Laulev revolutsioon vajab oma kolme isamaakõnet. Nendeks kõnedeks…
-
Teisipäev, 25. IV
17.00 Tallinna keskraamatukogu suures saalis
ULMEKIRJANDUSE ÕHTU
Vestlusringis räägitakse küberpungist, futurismist, aurupungist ja alternatiivajaloost ulmes. Oma tekste loevad ulmekirjanikud Siim Veskimees ja Kristjan Sander. Vestlusringis osalevad Raul Sulbi (kirjastuse Fantaasia toimetaja), Andri Riid (ulmekirjanduse BAASi haldur) ja kriitik Juhan Habicht.
21.00 Ku-Ku klubis
POESIE UNITED
Luule-performance-rühmitus koosseisus Wehwalt Koslovsky (Saksamaa), Milo Martin (USA), Ben Porter Lewis (USA) ja Antoine Faure (Prantsusmaa), eesti poeetidest liituvad Asko Künnap,…
-
Juri Lotman, Vestlusi vene kultuuriloost. I ja II. Tõlkinud Kajar Pruul. Tänapäev, 2003 ja 2006.
Juri Lotmani “Vestlusi vene kultuuriloost” pakub lugejale haruldase võimaluse näha Vene ajalugu aadli argielu peeglis ja samas heita valgust väikestele, kildudena tunduvatele detailidele suurte ajaloosündmuste ja ajastu käitumismallide kaudu. Ehk nagu ütleb autor oma raamatu lõpetuseks: “Ajalugu, nii nagu see peegeldub ühes inimeses, tema elus, argipäevas, žestis, on isomorfne inimkonna ajalooga. Nad…
