-
Hakkan kõigile meeldima
pimedus lõõmab mu hinges
süda on raske
nagu kirst, milles maeti mu kallim
nagu rist tema kääpal
taevas ulub kuu
küünlaleek hubiseb
laternas
te mõtlete, mis see siis nüüd on?
wimberg – ae?
oled see ikka sina?
aga ma ütlen teile, et
see on minu luule
tänasest päevast peale
hakkangi nii kirjutama
päris lihtne on, näete:
pimedal tänaval
kõnnib üks mees
vaikus
on mu hinges
tühjus
on mu pilgus
pimedal tänaval
kõnnib üks naine
see on tõesti väga lihtne
et mitte öelda – käkitegu
tunnis kirjutaks nii viis luuletust
kui…
-
Vana kirjakeele näiteid: Laurentius Boieruse 41-realine eestikeelne tekst
(1587 – 1595). A. Saareste arvates on sõnade morfoloogilis-süntaktiline ühendamine tekstis nõnda oskamatu ja saamatu, “et tekib mulje nagu oleks teksti koostamise ajal meie keeles veel täielik võhik eesti sõnu ritta lükkinud kellegi teise, eesti keeles ainult väheselt kodus oleva muulase või jälle võõrkeeli väga puudulikult tundva(te) eestlas(te), kes-teab vastselt avatud tõlkideseminari noor(te) õpilas(te) kaasabil”.
Ministeeriumi ja kõrgkoolide koostöö…
-
Kiki Smith. Saba (Tail), 1992.
Julia Kristeva, Jälestuse jõud. Essee abjektsioonist. Tõlkinud Heete Sahkai. Tänapäev, 2006. 302 lk.
Kuna Kristeva esimest raamatut eesti keeles ei saada ükski sissejuhatus ega napimgi saatesõna, siis oleks vahest targem “Jälestuse jõu” lugemist alustada lõpust. Või vähemasti lugeda viimane peatükk läbi siis, kui abjektsiooni mõistest on raamatu alguse põhjal kujunenud esialgne ettekujutus. Sest lõpus selgub viimaks selle raamatu kirjutamise mõte ja siht: kõnelda…
-
Keelepädevusetuse üks põhjusi näib olevat see, et kuigi igal inimesel tuleb Interneti ja üleilmastumise ajastul päevast päeva, olenemata vanusest, ametist ja haridustasemest, midagi tõlkida, siis seda oskust talle õigupoolest ei õpetata. Räägitakse küll aina sellest, et koolis tuleb õpetada elus tarvilikke asju. Tõlkeoskus on vaieldamatult üks iga päev tarvilik asi, kuid seda ei õpetata. Võõrkeeleõpetus keskendub teise keele õpetamisele ja tõlkimisele sellesse keelde, vastupidisesse protsessi ei…
-
David Mitchell, Pilveatlas.
Tõlkinud Aet Varik. Varrak, 2006. 580 lk.
Kaunis raske on kirjutada raamatust, kus kõik tundub paigas. “Pilveatlase” värske eestikeelse versiooni puhul võiks tavapärasest enam juhtida tähelepanu vahenduse kvaliteedile, sest tõlkijate töö jääb tõlketeoste arvustustes tihti tagaplaanile. David Mitchelli “Pilveatlase” üks tugevusi ongi stiil, vaimuka väljenduslaadi kõrge kontsentratsioon. Pärlid nagu “eelarvamused on igikelts” (lk 264), “aga ku tõtt ütelda siis pold mu hääl küll parem…
-
Georg Julius von Schultz-Bertram, Balti idealisti kirjad emale. Tlk Ilmar Vene. Ilmamaa, 2003. 367 lk.
Dr. Georg Julius von Schultz (dr. Bertram), Läbilõige ühe Balti idealisti maailmavaatest Eesti kultuuriloo üldpildis. Eesti kirjanikke. Koost Ülo M. Pärnik. Ilmamaa, 2006. 159 lk.
Dr. Bertram. Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi. Tlk Viktor Sepp. Loomingu Raamatukogu 1999, nr 17. 72 lk.
Dr. Bertram. Kolm Tartu balli. Tlk Viktor Sepp. Loomingu Raamatukogu 1990, nr …
-
25. ja 26. augustil toimus Nigeeria ülikoolilinnas Ile-Ifes konverents, mis pidi tähistama 20 aasta möödumist Nobeli kirjanduspreemia määramisest esimesele Aafrika kirjanikule Wole Soyinkale. Konverentsi siht oli seatud aga laiemalt: anda ülevaade sellest, mis on toimunud Aafrika kirjanduses pärast seda sündmust. Kuna Soyinka looming on poliitiliselt väga tugevalt laetud, seati siht kirjanduse ja võimu suhete uurimisele ning sellele, kuidas võiks kirjandus aidata kaasa uute arenguperspektiivide esitamisele Aafrikas.…
-
Käisin Irja Vaheri ja Inno Tähismaa pulmas. Pärast sõitsime Contra juurde Urvastesse. Sain seal herilase käest nõelata. Kusjuures nõelata sain laupa, üles paistetas aga hoopis silm.
Noorte (resp algajate) luulega on täpselt samamoodi. Nõelata (luule ajendeid) saadakse ühest kohast, üles paistetab (tekst on valmis) hoopis teises.
Aastaid luulet avaldanud literaatidel tekib teksti loomise harjumus, vilumus, käsitööoskus. Heal juhul, enda suhtes nõudlike autorite puhul võib seda nimetada rutiiniks.…
-
Kuidas hakkab too kirjanduse kajastamine järjepidevalt välja nägema, milline on selle saateosa iseloom?
Väga lihtne. Vestlen hea raamatu teemal targa inimesega. Umbes viis minutit. Ekraanil on see tugev aeg.
Kas eesti kirjandus täna kannab selle välja? Kas meil on olemas see kirjandus, mis kütkestaks piisavalt paljusid vaatajaid/lugejaid? Iga netikommentaaride jälgija näeb, et üldiselt saadab lihteestlane kirjanduse kurele.
Kurge ma ei tunne, lihteestlast küll. Raamatute ja jamaraamatute külluses on endalgi…
-
Soome punased ja valged. netifoto
1917. aasta 4. detsembril oli tollal veel noorukesel Urho Kaleva Kekkosel au oma päevikusse kirjutada: “Hurraa!! Soome on iseseisev! See on ju lausa grandioosne.”
Kekkonen kirjutas need read Põhja-Soomes Kajaanis, kus tasakaalukas talupojasugu tegi ürgsoomelikku arktilisse hüsteeriasse sattumata oma igapäevatööd, umbusaldas kõike võõrast ja allus kirikuõpetajatele ja nimismeestele. Kekkonen oli pärit jäisest riigist, soome rahva tugevate tammede hulgast. Selle raamatu sisu kõneleb aga…
