-
Muumia. Vene ulme antoloogia. Koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev. Illustreerinud Heiki Raudla. Skarabeus, 2006. 320 lk.
Igaüks, kes võtab kokku panna raamatu, mille alapealkirjaks on “Vene ulme antoloogia”, astub sellega vägagi riskantse sammu. Isegi kui täpsustav tekst ütleb, et tegu on ülevaatega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel aastatel 1990 – 2002 kirjutatud sotsiaalse fantastikaga. Vene/nõukogude ulme antoloogiaid oli eesti keeles enne “Muumia” ilmumist kaks: Ralf Tominga tõlgitud kogumik…
-
Thomas Mann, Völsungite veri. Segadus ja varajane valu. Tõlkinud Heli Mägar. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 7-8.
Need kaks Thomas Manni novelli viivad meid müütilisse aega, Euroopasse enne ja pärast Esimest maailmasõda; Euroopasse, mida ei ole enam olemas. Ja seepärast need tekstid aktualiseeruvadki: läheb ju kogu Eesti riik Euroopasse, mida enam olemas pole. Kus on tänases Euroopas need tressidega mundrid, XV sajandi Firenze moejoont järgivad bordoopunased sametkleidid ja…
-
Berk Vaher, Tõnis Mägi. Müümata naer. Ilo, 2006. 208 lk.
Tõnis Mägi “Kuningas Ubu” proovis. no 99
Tõnis Mägi on ju mu jaoks “me isade põlvkond”. Tema elu erineb radikaalselt nende elust, kes oma teadliku aja elanud ja õppinud ja arenenud juba vastse Eesti Vabariigi päevil, sedasi teab ta eellugu, olles ise siiski kahe jalaga maas (sageli õnneks ka lennus, “ära”) me jaburas ajas. Nõnda ta me ees kirja…
-
. . . .ei tohi välja öelda, kuhumaani libisevad järgmise sammu ajal käed. . . . NETIFOTO
Milan Kundera, Teadmatus. Prantsuse keelest Tiina Jaksman. Tänapäev, 2006. 158 lk.
Slavoj Žižek peab raamatus “Organs without bodies” suurimaks truuduseks mõtlejale talle tahakeeramist (bugger, taking from behind) – kas ei ole siin mõned motiivid antiikõhustikust taas kord peapeale (või jalgadele) pööratud? – ja paneb samas postmodernismi suurapologeediks peetavat Gilles Deleuze’i nõnda, et risoom spinozeerub. Nii pole võimatu, et…
-
“Kuus tükkü” kaante vahele on Kauksi Ülle koondanud kuus võrukeelset näitemängu. Kaks pikemat (“Pühak” ja “Peko”), kaks keskmist (“Ah tsusku külh. . . .” ja “Kalmunäio”) ja kaks üsna pikukest (“Vihmatark” ja “Imede ime. . . .”).
“Pühak” on neist ainsana kutselist lava näinud. “Taarka” ilmus hiljuti eri raamatuna ja seda kogus pole. Nõnda pole üllatav, et tegu on kõige läbikirjutatuma näidendiga, kus autori repliigid moodustavad omaette väärtuse (lk 14: “Juliane on…
-
Ärkamisaeg oli aeg, mil hakkas kasvama eestlaste rahvuslik uhkus. See viis vahepealsetele välistest oludest tingitud tagasilöökidele vaatamata lõpuks välja riikliku iseseisvuseni. Mart Laari mullu kaitstud doktoritöös nimetatakse ärkamisaegseid tegelasi äratajateks. Nõukogude okupatsioonile järgnes teine ärkamisaeg, mis viis iseseisvuse taastamisele.
Siis ilmusid aga välja uinutajad, kes tegelevad rahvusliku uhkuse vähendamisega suuremal või vähemal määral. Äärmistel juhtudel kutsutakse üles kogu rahva väljasuremisele ja lastele eesti keele asemel inglise…
-
Paraku tahaks veidi ikkagi nuriseda. Korraldaja oleks võinud bussiajad kindlalt välja uurida, ehkki meil on internet ja telefonid, jääb mõni detail ikka segaseks. Õnneks jõudsid vist kõik soovijad kohale ja said hiljem ka koju.
Veel võinuks paika panna konkreetse ettekannete alustamise aja. Üldpilt oli paraku selline, et varemtulnud ootasid tundide kaupa ürituse korraldajat ja tilkusid lõpuks autodega edasi-tagasi ranna vahet, sest kuumus oli talumatu. Vahur Afanasjev saabus…
-
Kas eestiaegene lapsepõlv ja tollane elu olid tõepoolest ilusamad ja loomulikumad kui praegusel ajal?
Minu jaoks kindlasti. Eks enamikule inimestest tundu ta lapsepõlv ikka kerge muinasjutuna. Vist seepärast põikangi oma jutukestes taas ja taas sinna kaugesse ja armsasse aega tagasi.
Kes olid tegelikkuses Artur ja Erich, kellest kokku on moodustunud omapärane kirjanduslik pseudonüüm?
Artur Erich on nimekombinatsioon meie, see on Erika Esopi ja minu isade eesnimedest. Mina olen Arturi…
-
Eesti keeles on Péter Nádasilt ilmunud “Ühe perekonnaloo lõpp” (Eesti Raamat, 1990, tõlkinud Leidi Veskis) ja Richard Swartziga kahasse kirjutatud “Kahekõne” (LR nr 7 – 9 2004, tõlkinud Tiiu Kokla).
Märtsi lõpus toimunud Leipzigi raamatumessi Euroopa rahvaste üksteisemõistmise auhinna pälvis ukraina kirjanik, esseist ja tõlkija Juri Andruhhovõtš. Auhind määrati talle eelkõige tema eelmisel aastal ka saksa keeles ilmunud romaani “Kaksteist võru” (“Дванадцять обручiв”, 2004) eest. (Hoolimata suunatusest…
-
Marie Under, Friedebert
Tuglas ja Artur Adson. Repro
Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koostanud Rutt Hinrikus. Tänapäev, 2006. 208 lk.
Teada on, et populaarsema kirjavara hulka kuuluvad ka elulood, päevikud, kirjad. Ma ei saa salata, et kellegi ellu (oo, eriti siis Marie Underi ellu) piilumine valmistab mullegi vuajeristlikku naudingut. Aega ka sedavõrd palju kulunud, et Tuglase ja Underi kirjad on muutunud kirjanduseks, ilusaks valeks…
