-
MU EESTI
Mu Eesti on väike nagu ma isegi
ta kaalub sama palju kui mina
kusagil kaheksakümne ringis
noorena vähem
tal on hall pea
nagu läikiva saiapuruga üle puistatud
ta on seitsekümmend sentimeetrit pikk
nooremana kaks sentimeetrit enam
kuid siis nagu ka nüüd
ulatun ma veest veeni
Peipsist Läänemereni
tal on vuntsid nina all
poeg on tal neid käskinud hoida
ja mitte maha ajada
ka mitte pohmakaga
mis teda vanemast peast üha enam kurnab
ja kollitab
Eesti vanavanaisa oli voorimees
temal olid ka…
-
Jaan Aps, Tähtis kevad. Varrak, 2006. 328 lk.
Ma arvan, et me kõik oleme kunagi olnud noored. Ei noh, seda küll. . . . kuigi mõni on vananenud varem, aga vähemalt teinud nooruses kaasa näiteks mõne jabura klassiekskursiooni. Ja just nimelt bussiga. Kui mitte keskkooli ajal, siis vähemalt tudengipõlves. Ekskursioon ekskursiooniks, aga ürituse peamiseks tagamõtteks oli ikka kõva õllejoomine ja naiste/neiukeste tagaajamine, olgugi et see tavaliselt lõppes vaid meeleheitliku ja…
-
Wimberg
MÄSS!protestiks selle vastuet kõik kirjutavadkirjutavad kirjutavadaga keegi lugeda ei viitsitaha oska suudalugemisoskus on mandunudkirjutamine devalveerunudnii lihtne on kirjutadaaga lugeda – raske!nii kirjutas Märt Väljataganii kõneles Jan Kausnüüd mässa, luuletaja!nagu su kohus onanna oma väike nirakas panuslugemisoskuse restauratsioonitäna öösel ei kirjutamina enam ühtki luuletusthakkan lugema neidmis ma juba kirjutanud olenmäss!
Arvata-loota midagi “uue sajandi uue kirjanduse” kohta meenutab mulle lapsepõlves kummardumist koduõuel pehkinud puuraketest kaevu suudmele. Avad kaane…
-
Aare Pilv, mis on uue sajandi kirjanduse olulisemad märksõnad ja maamärgid?
Ma arvan, et üldistusena on mul raske midagi sisulist lisada Tiit Hennoste ülevaatele septembri Loomingus – mu meelest on sealne kaardistus ja maamärgistik üsna adekvaatne maastiku suhtes; mõnes mõttes polnud Hennoste kirjutises midagi avastuslikku, mis aga tulenebki sellest, et ilma asju märkimisväärselt hinnangutele allutamata on fikseeritud see, kuidas eesti kirjandus ennast praegu tunnetab ja miks niimoodi…
-
Wimberg, oled püsinud kirjanduse juures ihu ja hingega juba jupp aega. Järelikult peab selles midagi olema, midagi toimuma. Mis oleks too kirjeldamatu ja haaramatu “miski” uue sajandi esimeste aastate kirjanduses, mille pärast nad on väärt ja meeldejäävad?
Olles piisavalt hästi kursis eesti kirjanduse ajalooga, väidan, et eesti kirjanduses pole olnud veel nii põnevat ja sisukat aega, kui seda on olnud viimased 10 aastat. Olen sel teemal palju…
-
Jan Kaus, oled mõnelgi korral juhtinud tähelepanu Eesti üliliberaalsele, eelarvamusvabale kirjastussituatsioonile, mis võimaldab vähegi innukail ikka avaldada ning parimad neist saavad ka täiesti väärilise retseptsiooni ning isegi auhindade osaliseks. Kas ei peitu ses olukorras siiski oht? Kas ei peaks pürgima Soome eeskujul konservatiivsema olukorra poole, sest too tulv tingib tohuvapohu ning virvarri ka kriitikute ja toimetajate pääs, rääkimata müstilisest “tavalugejast”, kel puudub olukorrast 2000ndate kirjanduses vähimgi…
-
Vahur Afanasjev, kas too arvumaagia, uus alanud sajand, märgib eesti kirjanduses mingit muutust või uut aega, või aitab lihtsalt kirjandusloolastel jupitada aega kronoloogiliselt sajandi lõpuks ja alguseks? Mis siis on kirjanduses toimunud?
Otsustavaima muutuse tõi ühiskonnakorra muutus, see tähendab 1990ndad. Iga tegelane saab nüüd väikese pingutusega raamatu välja anda. Kahjuks käis ühiskonnas muutustega kaasas järsk arusaamine, et raamatud on kallid ja nende lugemine ajaraisk.
Piire murti, nagu ikka.…
-
Kivisildnik, Vägistatud jäämägi. Ji, 2006. 80 lk.
Kivisildnik on tõusnud pea elava klassiku staatusse. Auväärt positsiooni kinnitab veel oma raamatusarja ilmumine, kus tema enda teos üks õnnestunumaid. Kunagisest Hirohalli ja Eesti Kostabi Seltsi mässumeelsest liidrist ning Tartu NAKi taaskäivitajast on saanud “Jumaliku Ilmutuse” juhtfiguur. Sarja teises raamatus ongi jumalike ilmutuste meelevalda sättinud ennast toode nimega “Kivisildnik”.
Kivisildnik kirjandusest väsinud?
“Vägistatud jäämägi” ei paku lugejale sisuliselt üllatusi ning miski ei…
-
Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1919. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus. 640 lk.
Liina Lukase XIX-XX sajandi vahetuse baltisaksa kirjanduse ülevaade on väga vajalik ja väga kasulik raamat. Kas või sellepärast, et siiani on eesti keeles baltisaksa kirjanduse ülevaateid minimaalselt ja selliseid faktitihedaid pilte veel vähem. Ja see on vist esimene baltisaksa kirjanduse monograafiline käsitlus eestlase sulest üldse. Teose paksuse ja sisumahu suhe ühendus minu ajus küll…
-
Novalis, Aforisme ja fragmente. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 19. 80 lk.
Seda laadi fragmendid on kirjanduslikud seemned.
Nende hulgas võib muidugi olla nii mõnigi viljatu tera –
kuid ometi, kui kas või mõni neist idaneb!
Novalis, “Õietolm”
Saksa vararomantiku Novalise (Friedrich von Hardenberg, 1772 – 1801) tagasihoidliku mahuga, kuid kaaluka mõjujõuga loomingust on seni eesti keeles ilmunud vähe. Vaid luuletus “Hümn ööle”…
