-
Vestlust juhtinud Mart Velsker rääkis sissejuhatuseks, et ta oli leidnud sama päeva hommikul Postimehest – mitte arvutist, vaid postkastist võetud lehest – Peeter Oleski lause, mis sobiks ka vestlusringi motoks: „Eesti Kirjanduse Selts peab lähtuma kohustusest vältida lõhet raamatulugeja ja Internetis surfaja vahel.”
Velsker jätkas kahe hiljutise tähenduslikult resoneeruva uudise tutvustamisega. „Eesti Kirjanduse Selts pidi just juubeli eel ümber tegema oma kodulehekülje Internetis, sest sinna ei saanud…
-
telekas näidatakse dokki sellest
kuidas keegi hull lavastab
pornonäitlejatega shakespeare’i
kes sellest õigupoolest võidab
kas pornostaarid shakespeare
või telekanal?
kui keegi ütleb nüüd et
kirjandus tervikuna
et igasugune reklaam ja blaa blaa blaa
olen valmis teda
õlast hammustama –
see on valus!
ja shakespeare’il on
muidugi
kama
imestan
nüüd jõulude eel polegi keegi veel
solvand et
eesti kirjandusel pole miskit öelda
ainult üks kunstitoimetaja
kirjutas et ta kolleegid
kurdavad et pole praegu
häid kirjandusteoseid
what would you do if you’d die today
peavad pornotähed telekas
kooris ja kõvasti kordama
mõtlen –…
-
Kõrvutades su värsket luuleraamatut „Lõige” sellele eelnenud koguga „Aja kuju” – kas otsisid ja realiseerid mingit sisulist/vormilist suunamuutust, nihet või hüpet? Kui jah, siis millist?
Ei ole küll osanud ette planeerida, et sellest nädalast hakkan nägema põnevamaid unenägusid või kirjutama teistsuguseid luuletusi. Kirjutamine, nagu unedki, annavad endale aimu, mis teadvuse süvakihtides parajasti toimub, mis on inimesele sageli enda teadmatagi mõjunud – sellest teadlikuks saamine on üldse üks…
-
Üks keele- ja kultuuriruum on keeruline nähtus, mis peale vaimustuse vajab ka füüsilisi kandjaid: kõnelejaid, lugejaid, kirjutajaid, koole ja ülikoole, laulukoore, teatreid, raadiot ja televisiooni, kirikuid, korv- ja jalgpallimeeskonda. . . .
Kõnelejad, lugejad, koorilauljad, näitlejad, raadiote toimetajad jne on kõik inimesed, kellel on õigus oma arusaamistele selle maailma ja taevariigi asjadest, aga keele- ja kultuuriruumis askeldajate puhul on ikkagi väga tähtis, mis keeles nad askeldavad, millist kultuuri (või…
-
2007. aasta paistab silma Tammsaare-lembuse poolest. Kui paaril möödunud aastal võimutses Tammsaare eeskätt teatris, siis tänavu on tema raamatuaasta. Helsingis ilmus Otava kirjastuselt Juhani Salokandle „Tõe ja õiguse” III osa soomekeelne tõlge, Tallinnas romaanide „Kõrboja peremees” ja „Ma armastasin sakslast” kordustrükid ning mõtteterade kogumik „Tammsaare inimesest, elust, armastusest”. Edendati ka Tammsaare uurimist: „Ilmamaa” andis oma vanade käsikirjade sarjas välja Bernhard Linde monograafia „A. H. Tammsaare oma…
-
Enam-vähem paar aastat on Peeter Helme toimetamisel ilmunud võrguajakiri Kriteerium. Nüüd on toimetaja selle perioodi saagist noppinud välja 42 artiklit ning avaldanud need raamatuna. Üldse on toimetaja sõnul Kriteeriumis aga ilmunud üle 70 kaastöö.
Pean muidugi ütlema, et vanamoelise inimesena pole ma võrguajakirjadega eriti kursis, olen pisut vaadanud Ninnikut, Terve Mõistuse Sündikaati ja sedasama Kriteeriumi. Võrgutekstid on minusuguse jaoks pisut nagu veepinnale vitsaraoga joonistatud kirjad ja nende…
-
Vaapo Vaheri monograafiat tervitan eelkõige kahel põhjusel. Esiteks muidugi Vaheri mastaapse kirjutise huvitava objekti tõttu – Ardi Liivesest praegusel ajal väga palju juttu ei tehta, kuid ometi on tegu huvitava tegijaga, kes oli aastakümneid seotud eesti muusika, kirjanduse ja teatriga ning selle muutumisega keerulises sotsiaalses õhustikus.
Vaapo Vaher, rääkides eestlaste ihast “korjata-talletada oma kultuuriloost” iga väiksemgi “tolmuebe”, tunnistab, et sellisest “maaniast pole hetketi vaba siinnegi raamat,…
-
„Autori surma” ehk „lugeja sünni” poolt ja vastu diskurss kergitab asjakohase küsimuse: kas lugemiskultuur on viimase veerandsajandiga muutunud? Arvan enamikku tajuvat, et kahtlemata ja suuresti. Teabeajastu ja massiturg uputavad andmevooga, nõuavad kiirelt haaramist ja süvenemata tõrjet, levitavad pinnalisust ning pihustavat visuaalsust – alistuvat tarbimist. Ilukirjanduse vaimurikas kuldaeg on – vähemalt praeguses kontekstis – ilmselgelt möödanik. Lugev lugemine on asendumas vaatava lugemisega, jutustuse võlu taandumas hetkeliselt hoomatavate…
-
1.
Ikka ajuti juhtub kultuuriruumis, et keegi kirjutab nii erandliku raamatu, et sellest on raske või ligi võimatu kõnelda. Nii intiimse, nii valusa, raputava, et seda on emotsionaalselt keeruline lugeda, analüüsida. Seda ei saa kultuuridiskussiooni kaasa kutsuda, me kriitikapilti vedada, see lihtsalt ei kuulu sinna. Ja samas: see on sotsiaalselt sedavõrd oluline, et seda ei tohi ka maha vaikida, sest meil on niigi liiga vähe teadmust, liiga…
-
Nüüd on tema enda ja Aare Pilve tõlkes jõudnud ilusate helesiniste kaante vahele valimik Igor Kotjuhi tekste. Ära pole trükitud mitte ainult luuletusi, vaid ka üks essee ning terve ports autori enda poolt esseemideks kutsutud luule- ja proosavormi vahepeal elavaid-hingavaid kirjutisi.
Luuletustest on vähemalt osa varemalt ilmunud ajakirjas Vikerkaar (nt nr 3, 2004 või 6, 2005). Vikerkaares on ära trükitud ka kogumiku manifestilaadne avatekst „Ühe Eesti venelase…
