
Tehislikult kõlava teksti kohta öeldakse, et see on „pastakast välja imetud“ või „literatuurne“. Just niisugune on praegu ka tehisaru loodud kirjandus.

Mulje jääb, et Aliis Aalmann on aimavalt avastanud sellesama meetodi, mille leiutas kord Artur Alliksaar.

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Ljubov Kisseljova heidab valgust XIX sajandi vaidlustele Venemaa lähendamise üle läänele ning aitab seeläbi mõista ka tänapäeval toimuvat.

27. I 1945 – 17. III 2024

Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.

Kirjakeele armastamise tuhinas ei tohi me ära unustada esiemade ja -isade keelt. Keelt saab armastada mitut viisi, ükski neist pole vale.

Muinasjutte tasub ikka ümber kirjutada, kas või kergendustunde pärast, mille toob õnnelik lõpp.

Jan Kausi „Imelik peegel“ on rammus ja hõrk nagu juust või kompvek – seda tuleks maitsta vähehaaval, tükike korraga.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.