-
Hiljuti andsid kaks eri põlvkonda kuuluvat kirjanikku kumbki välja romaani, kus keskmes mälestuste ja meenutuste teema. Need on Aimée Beekmani „Proovielu” ja Aita Kivi „Lähedal”.
Tegu ei ole muidugi ainsate teostega viimaste aastate kirjanduses, kus vaadeldakse möödanikku või käsitletakse omaette teemana mäletamist. Rääkimata Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse unest” ja „Katkuhauast”, võib öelda, et Kivi „Lähedal” sisaldab mitmeid paralleele Maimu Bergi jutukoguga „Unustatud inimesed”. Hoopis omamoodi kõneleb mälestustest veel…
-
Teie raamatuid on tõlgitud ligi 40 keelde. Mainisite ennist, et „Kukotski juhtum” on ilmunud isegi Hiinas. Mis reaktsioone see seal esile kutsus?
Hiinaga on kõik ülimalt mõistatuslik. Näiteks eesti keelest ei saa ma kohe üldse aru. Selles ei ole midagi Euroopa suurtest keeltest, mõni võõrsõna välja arvatud. Aga kui jõuad Hiinasse, siis lakkad aru saamast mitte üksnes keelest, vaid ükskõik millest.
„Kukotski juhtum” on Hiinas ilmunud piraattrükisena. Selge…
-
Vene kirjanduses on seda ennegi ette tulnud ja tõesti imeilusalt. Näiteks surnutega rääkimine, mida juhtub nii mitmelgi korral ka ühe vene nõukogudeaegse haritlasperekonna saagat esitavas „Kukotski juhtumis”: „See oli tõepoolest ainuke luksus, mida Vassilissa endale lubas: sõita siis, kui hing seda igatses /—/ nunn Anatolia hauale, teha kõik korda, värvida üle ja rääkida tema, ainsa sugulashingega” (lk 103). Üks ilusamaid surnuga rääkimise ilukirjanduslikke hetki pärineb Boriss…
-
Siinkohal võiks teha ettepaneku koondada ühtede kaante vahele muidki allikad, mida aastatel 1918–1920 Eesti-Soome sillataladeks on peetud. Heino Arumäe on ühe selletaolise algatuse arhiividokumente publitseerides mõni aeg tagasi teinud. Ühte kogumikku mahuksid siis nii Gustav Suitsu nägemus Eesti-Soome töövabariigist, Konstantin Pätsi ühise riigi ettepanek, ideed ühisest kuningriigist, Oskar Kallase päevaraamatud, mitmed ajalehtede-ajakirjade artiklid, mälestused, päevikud ning muidugi Hindrik Prantsu lugu.
Täienduseks sobiksid sinna viimase aja uurimused,…
-
Utoopiatest ajaloos
Kultuuris on läbi aegade kujutatud väga eripalgelisi maailmu: nii looduslikke kui ka inimese loodud, üliluksuslikke ja turvalisust pakkuvaid või ka koonduslaagrilikult askeetlikke ja ähvardavalt oma ohvrite taga kohe väravaid sulgevaid, tavainimese eest peidetud ja hästi valvatud. Need võivad olla äsja loodud ja alles asustamist nõudvad, juba ammu maha jäetud ja varemetes või sellised, kus loodus on eraldatuses ise loonud mingeid kummalisi ja argisest täiesti…
-
Minu esimene kokkupuude Kiran Desaiga leidis aset Radžastani ja New Delhi vahelisel maanteel, kus turistide peatuspunktiks mõeldud kioskite reas leidsin india extra-soft erootikakirjade, Robert Ludlumi ja Shakespeare’i keskelt Kiran Desai esikteose „Hullabaloo in the Guava Orchard”. Kui küsisin lehemüüjalt, millega tegu, ei osanud ta mulle täpsemalt midagi kosta, nii et pidin usaldama nimede nagu Salman Rushdie tunnustavaid sõnu noorele talendile. Seesugune olukord iseloomustab iseenesest hästi ka…
-
Seetõttu oli allakirjutanul eriti hea meel kätte võtta Küllo Arjaka äsja ilmunud uurimus Konstantin Konikust. Kuigi tegemist on Eesti oma aja silmapaistva poliitiku ja haridustegelasega, teatakse teda niivõrd vähe, et on sobinud arvukates mälumängudes küsimuseks: „Kõik me teame, et Päästekomitee kaks liiget olid Päts ja Vilms. Kes oli aga Päästekomitee kolmas liige?”. Konstantin Koniku unustusse vajumise põhjuste üle võib lõputult arutada. Ilmselt polnud lihtsalt tegemist oma…
-
1.
Homoseksualism tundub eestlastele veel paeluv teema olevat, see erutab, köidab ja mõjub ärritavalt – nagu roosa kalts sarvilisele varesele. Eks teatav tundmatu- , võõraviha võib uues masenduse poole pöördunud sotsiaalses situatsioonis isegi tugevneda, aga ka üldiselt on eestlased pigem konservatiivsed ja kogu see „pedendus” neile ikka vastik, tülgastav, „pede” ja „homo” ikka sõimusõnad.
Olev Remsu, arvustades Loomingus (2008, nr 3, lk 461) Ivar Silla jutustust „Tantsiv…
-
Keeleteritamise seisukohast erinevad inimesed samavõrd kui mitme muu asja poolest. Nii leidub neid, kelle jaoks on kalambuuritsemine pidev ja paratamatu, kontrollimatu hälve, umbes nagu tantstõbi, ja neid, kelle kulm tõmbub umbusklikult pilve niipea, kui lausel kipub olema veel teinegi mõistmisvõimalus. Siinkirjutaja jääb kirjeldatud skaala suhtes tugevasti kaldu, nii et olgu alljärgnev mõistetud vastavate kalduvustega isiku vaatepunktist.
Kaupo Meieli „Eesti elulood” äratas pärast stiilset ja paljutõotavat „Polügrafisti käsiraamatut”…
-
Temast sai õige luuletaja ainult neid sõnu kasutades, ülejäänud puudusid, aga ta kirjutas siiski kauneid värsse, väites, et sõnad on luules teisejärgulised.
Silenus jõudis arusaamisele, et saada tõeliseks luuletajaks tähendab saada Jumalaks. Ta seletas seda oma sõpradele: „Kusi, sitt. Perse türavend, kurat sitt kurat. Puts. Piss-piss. Puts. Kurat”.
Hiljutine Eesti Päevaleht kirjutab: „Lasnamäe noortekeskus kuulutas välja luulevõistluse „Kuu-Luule-Luule-Kuu”, vol. 2, millele oodatakse kõigilt 11–18-aastastelt nii uusi kui ka…
