-
See viimane mäss, kapitalistlike väärtuste kriitika, tuleb kõige selgemalt esile avaluuletuses „Hea rooskaja”, mille järgi on pealkirja saanud ka luulekogu esimene tsükkel. „Hea rooskaja” on kolmestroofiline vabavärsiline tekst, kus poeetilise etümoloogia abil ühendatakse sõnad „rooskaja”, „roos” ja „roosimüüja”. Mõisa asemel asub nüüd kiosk, kus müüakse lilli ja värvilisi asju, ja rooskaja asemel on roosimüüja. „Aga roosiostjad – isegi priiks lastud soldatid / kannavad koormise / Ostavad…
-
See nihe on küllalt ilmne, kui võrrelda kaasaegset euroopalikku kultuuriruumi (et mitte öelda „läänelikku”, kuna Krull toob esile mõistete „lääs” ja „ida” geograafilise suhtelisuse, millega igati nõus olen, vt lk 187) näiteks vana India või n-ö vana Ameerikaga jne. See ei tähenda, et vana India ühiskond ei oleks olnud seadustatud; kohati oli ta seda küllap enam kui ükski teine ühiskond on olnud, ent ühiskondlik paradigmaatiline siht…
-
Tõepoolest, tuleb nentida, et eestlased armastavad reisida ja armastavad avaldada ka reisiraamatuid. Iseasi, kui palju neid loetakse. Siin avaldub üks üldisem tendents, mis vääriks omaette käsitlemist, pealegi ei puuduta see üksnes reisikirjandust. Tundub, et lugemise ja kirjutamise vahekord on viimasel ajal paigast nihkunud: peaaegu kõik tahavad kirjutada, millest annavad tunnistust uued meediumid nagu blogid, kommentaariumid jne, aga vähesed tahavad lugeda. Kuigi, raamatuid ja teiste hulgas reisiraamatuidki …
-
Eesti kriitikateoorias, nii vähe või palju kui seda meie napi kultuurikihi raames kirjutatud on, esineb ühe keskse aruteluteemana küsimus, kas kriitik peaks olema pigem kunstnik, kes loob lugemiselamuse põhjal omaenese tundeil põhineva essee, või siis teose hindaja, kelle arvamus toetub kirjandusteoreetilistele konstruktsioonidele. Tänapäeval tuleks siia lisada veel kolmas kategooria: kas arvustajana läheb arvesse ka töötaja, kellele äriettevõte on teinud ülesandeks toota müügi eesmärgil raamatute kohta reklaamtekste?…
-
2009. aastal ilmunud luuleraamatute arv? Loomingus loendab Märt Väljataga 93 esitrükki 87 autorilt, 12 täiskasvanute tõlget, poolt tosinat venekeelset luuleraamatut, üht prantsuseinglise kakskeelset üllitist; paarikümmet värssi sisaldavat antoloogiat, kogumikku, laulikut, kordustrükki ja valikkogu. Olevat ka neljakümne ringis lasteluule kogusid. Isiklikult olen seisukohal, et täpset üllitiste arvu tuvastada meie praegustes avaldamisoludes pole võimalik. Raamatute väljaandmisprotsess on selleks liiga hõlmamatu. Isegi esikkogude nimekirjas on meil Väljatagaga erinevusi. Mõnd…
-
Eesti kirjandusteaduses on see raamat midagi uut: teos on üles ehitatud kirjaniku ja kirjandusteadlase dialoogidele, aastatel 1999-2000 peetud 43 jutuajamisele. Maie Kalda küsib, Debora Vaarandi vastab, järgneb lühem või pikem uurijakommentaar. Lisaks sellele luule sünnilood ja lähivaatlused, kus on avatud Vaarandi luule tuumkujundid (meri, saar, puud, linnud) ning tõmmatud paralleele nii eesti kui ka maailma luulega ja kujutava kunstiga. Kaante vahele on koondatud ka kuus varem…
-
Kui hakkasin eelmisel aastal oma kodulehel lugemisblogi arendama, tõukas mind selleks meie kirjanduselus valitsev jutukehvus. Tõsisteks kirjanduskõnelusteks on väga vähe võimalusi. Meediaruum täidetakse tootereklaamiga, mida on hakatud lugemissoovituseks pidama. Tühiseid kirjanduslikke ponnistusi saadavad pahatihti lopsakad kiidusõnad. Loomulikult sõltub kõik eesmärgist. Musta võib sõnadega valgeks võõbata ja vastupidi. Samal ajal loetakse kodumaist kirjandust vähe. Levivad kellegi poolt välja öeldud arvamused, mis kleepuvad nii autori kui ka raamatu…
-
See täisjaatus naise käitumisele fašistliku lehmana ilmestab eelkirjeldatud tendentside aktuaalsust ja elujõudu. Minu arust Beekman seda ei jaata, Reginal hakkab „ääretult kurb ja kõle”, kui ilmneb, et „ta lastele olid juhtunud seesugused isad, kes oma lihastest järeltulijatest põrmugi ei hoolinud” (lk 252). Kangro jutustuse peategelast T.T-d see ei häiri ja tema kujutluses oleksid sugupullid (Homo sapiens) „ise õilsalt selleks nõusoleku andnud”. Tundub, et veiste (Bos taurus)…
-
Kahepäevasel konverentsil on kolm tunniajalist plenaarettekannet: Peeter Torop räägib tõlke- ja kultuuriloo seostest ja tõlgete rollist kultuuri autokommunikatsioonis; Tartu ülikooli inglise filoloogia osakonna külalisena astub üles Theo Hermans (London), kelle teema on tõlge kui kaudne kõne, mida raamivad jutustus ja hoiak otseöeldu suhtes. Tallinna ülikooli külalisena peab ettekande Nikolaj Aretov (Sofia), kes kõneleb tõlgetest väikese kirjanduse perspektiivis. Kokku on ettekandeid 43, kolmes sektsioonis tutvustatakse valminud või…
-
Anne Lange: Teie ettekanne, mille teemaks on tõlked kui kirjandusteaduse uurimisobjekt, viitab aastatel 2000–2004 ilmunud kuueköitelisele Euroopa kirjanduse tõlgete retseptsiooniloole Bulgaarias („Преводна рецепция на европейска литература в България”, I kd inglise kirjandus, II vene kirjandus, III antiikkirjandus, IV slaavi kirjandus, V skandinaavia ja balti kirjandus, VI Balkani kirjandus). Niisugune publikatsioon mõjub utoopilisena Eestis, kus tõlked kui väliskirjandus on rahvusteaduste uurimisobjektina marginaalsed. Mis ajendas Bulgaaria uurijaid ja…
