-
Teiseks annab see juhtumisi viite sarnase elutunde suurepärasele artikuleerijale Marina Tsvetajevale: „Võtke minult võimalus kirjutada – ma lihtsalt lakkan elamast”. Miks jälle selline üleolev „juhtumisi”? Sest esitatud assotsiatsioonid on mõistuslikud, aga elutunne, mis kannab seda motot, on mõistuse vastu absoluutselt allergiline. See allergilisus pole Taulil sugugi taotluslik, vaid on võõra vaimuga analüüsija tähelepanek, oluline on hingestatus tragöödia vaimust, muusika vaimust. Mõistus sihib sisu, aga muusikalisus püüdleb…
-
Kujunes nõnda, et Aare Pilve peamiselt Mazzano-kogemusel põhinev teos „Ramadaan” ilmus just mu enda Mazzano retke eel ja osutus kätkema nii sisekaemusi kui puhtlogistilist infot (kui ka mõndagi veel), täites minu jaoks nii poeetilise teksti kui reisijuhi funktsiooni. Niisiis õnnistatud, ent ka kallutatud lugemisseisund; kuidas ma ka end vaevasin juurdlusega, mil moel oleksin tollesinase logistilise info küllusesse suhtunud siis, kui mul poleks Mazzanosse asja olnud, jäi ometi…
-
Ojalo raamatut võib nimetada polemiseerivaks alternatiivajalooks. Selle võib jagada kaheks osaks: esimeses pooles on ülevaade Eesti kaitsejõududest ja vastupanuvõimaluste ning vastuhaku tagajärgede poleemiline käsitlus. Toodud on võrdlusi teiste riikidega, pikemalt Soome kaitseväega Talvesõjas. Teine pool on rohkem Eesti ja teiste riikide kogemustel ning fantaasial põhinev ülevaade Sügissõjast ja rahvademokraatlikust vabariigist kuni 1950. aastate alguseni. Sügissõja kujutusse on pikitud ka nii-öelda pseudodokumente või mälestusi. Huvitav on ka Jüri…
-
Pealkiri on väga olulik asi. Vahel on tunne, et pealkirjade ja allkirjade tegemine on kõige keerulisemad asjad. „Marmelaad” on toimiv pealkiri. Ta ei anna vähimatki teadupoolist raamatus sisalduvast, nagu teevad näiteks „Chancellori käsikiri” või „Vaeslapse käsikivi”, aga ta jääb meelde. No tõepoolest, marmelaad . . . . Marmelaad saab olla väga mitmemoodne asi. Põltsamaa marmelaad elas vanasti tuubis ja oli pigem moos. Marmelaadikommid tehti juba märksa kõvemast puust, vabandust,…
-
Kuidas Fujii Sadakazu kirjutab? Tema tehnika on kollaažlik: kommenteerivad proosalõigud on segamini dialoogikatkete ja nõtke vabavärsiga, tsitaadid ning argijutukatked vaheldumisi kõrge poeetilise pilotaažiga. Sadakazu kasutab väga palju kehalikke, ihulikke, seksuaalseid kujundeid, vahel ka erootilisel eesmärgil, vahel aga neist väga häirivaid, meelttrööpavaid pilte/seoseid kokku säädes.
Sadakazu lugemiseks peaks jaapani kultuuri ja (lähi)ajalugu läbi ja lõhki tundma, see on intellektuaalne luule, mis eeldab lugejalt tihket kaasamõtlust (autor on ju…
-
L. K.: Seda sorti ülimalt argisena näiva tegevuse nagu lapsekasvatamise kogemuse kasutamist luule kirjutamisel võiks nimetada vähemalt teie käesoleva luulekogu tuumaks oleva 1970ndate lõpu ja 1980ndate alguse loomingu üheks iseloomulikumaks jooneks. Kui täpsemini öelda, siis luuletustes nagu „Kivikeel”, „Laps” või „Hommiksöök” ilmub laps vestluspartneri rollis ning ühest väga lihtsast fraasist või küsimusest võib alguse saada täiesti ootamatuid teemasid esile kutsuv ja ühendav ahel. Näiteks „Kivikeeles” läheb…
-
Armastuse laiades ja kõrgetes hoonetes esineb eri vaatenurkade esitamist moel, kus autor on teinud ühest luuletusest kaks versiooni ja need mõlemad kogusse pannud. Selline on ka kogu avaluuletus „Diptühhon”, kus esimeses variandis tõdetakse, et „kõik on üürikene”, ja teises, et „kõik on igavene”, esitades paralleelselt nii ajaliku kohalviibija kui ajatu kõrvaltvaataja silmade läbi ühes isikus, ühes inimeses toimuvaid psühholoogilisi, igavikulisi protsesse. Loobudes kõigest ja mittemillestki, ei…
-
„Armastuse laiad, kõrged hooned” on eluväsinud ja surmatark luule. Igapäevast leiba suursaadikuna teeniv Jaak Jõerüüt tõmbab selga poeedipintsaku, mille varrukad erinevalt diplomaadikuue omadest on kulunud, hoolikast kirjatööst õhukeseks lihvitud: „paigutab ruumis. minugi mujale. saatuse ratas. / kellegi käsul. lihvib mu nurgad ja nukid. / luupuru lendab. lihaste nartsegi. nahatükkegi. / vaimu paakunud koorik ja hinge armistund kude, / kõik lendab tuulde. lihvija lihvib. / Suur Lihvija…
-
Milleks uus antoloogia?
Selline küsimus võib tekkida, sest eelmine „Rooma kirjanduse antoloogia” (1971, 680 lk), mille koostasid ja toimetasid Ülo Torpats ja Ain Kaalep, oli sisult niivõrd kõrge tasemega ja vormilt sedavõrd hoolikalt teostatud, et kujunes loomulikul moel standardiks. Tollase antoloogia valmimine võttis koos eeltöödega aega viisteist aastat, aga on kujundanud antiikkirjanduse mõistmist juba nelikümmend aastat. Terve põlvkond eestlasi on selle raamatu kõrval üles kasvanud, sh…
-
Eraisikud
Kirjanikud
http://www.aaree.blogspot.com – Aare Pilv
http://svenvabar.blogspot.com – Sven Vabar
http://toomasvint.com – Toomas Vint
http://aapoilves.blogspot.com – Aapo Ilves
http://telkhoone.blogspot.com – Tõnu Õnnepalu
http://luulet6lgendus.blogspot.com – Carolina Pihelgase ja Hasso Krulli luuletõlked
Filoloogid ja sellelaadilised (sh tudengid)
http://smallblueabsence.blogspot.com – Jaak Tomberg
http://jaanusadamson.blogspot.com – Jaanus Adamson
http://hajameelne.blogspot.com – Raul Veede
http://itsinmynature.blogspot.com – Polaarkaru Tartust
http://danzumees.blogspot.com – laiahaardeline kultuuritarbija aastast 2006.
http://lugemine.blogspot.com – Esta Prangel ja Janika Liiv
http://bukahoolik.blogspot.com – „avalik-isiklik lugemispäevik”
http://needread.wordpress.com – Raul Sulbi ulmeblogi
http://marekiasjad.blogspot.com –Marek Tihhonovi ulmeblogi
http://100-raamatut.blogspot.com – kirjandusklassika lugemise projekt
http://yksainus.blogspot.com – teater,…
