-
Indrek Kofi „hüsteeriline traktaat”, nagu ta seda ise nimetab, lahendust ei paku. Ideoloogia asemel on kaante vahele kogunenud hoopis värskeid teateid rahvasuust. „Rahvaluule”, õpetati nõukogude ülikoolis, „on rahva ootuste ja lootuste peegel”. See saaks tõele vastata vaid tingimusel, et lootused on seotud minevikuga ja oodatakse pääsu tagasi sinna, kus juba on oldud. Kujundina tahtsime aastal 1988 küll Eesti Vabariiki „tagasi”, kuid vaevalt keegi täie mõistuse juures…
-
Esinejaid oli neli, pluss üks üllataja, noor ja siiras hääl publiku seast. Lugejakirjadest ja kommentaaridest nopitud tekstilõigud, ühtaegu naerma- või ka nutmaajavad oma äratuntavas klišeelikkuses, meenutasid Merle Karusoo või Mati Undi omaaegseid lavastusi; võõritusefekti rõhutasid eriti Jan Kausi värvikad ümberkehastumised. Aga etendus oli üksnes raamatu sissejuhatuseks – ja pakkus mitmelegi noorele inimesele avastusrõõmu, et kirjandusüritused ei pruugi tingimata olla tüütud.
*
Kui see poleks juba ära võetud, võinuks…
-
Doris Kareva:
Teenimatult vähe tähelepanu on minu meelest viimastel aastatel pälvinud tõlkeluule, vaid väheste eranditega. Kirjastustes lausutakse lühidalt: „See ei müü”. Tõepoolest, Eestis puudub ka tõlkekirjanduse ajakiri; peale Vikerkaare ilmub tõlkeluulet vahel harva vaid Akadeemias, Loomingus ja Sirbis, isegi Loomingu Raamatukogu on viimastel aastatel pigem proosakeskne. Ja Lugu on alles alanud.
Kui mõni kirjastus ka nõustub tõlgitud luulekogu välja andma ja saatkond omalt poolt korraldama esitluse,…
-
Sest kaua sa ikka jõuad kuulata neid, kellel on nii kohutavalt palju öelda ja kes pealegi teevad seda valjul häälel. Õnnepalu istuks aga jälle kuskil raamatupoes lugejate (ja kaamerate) ees, vastaks vaiksel häälel Marek Tamme küsimustele, vaadates oma tulnukasilmadega monalisalikult naeratades kokkutulnuid ja eikuhugi, ütleks midagi äärmiselt lihtsat ja selget, nõnda et isegi juhuslikult tulnu lõpetab enese kratsimise ja jalgadega sahistamise. Ta kõneleb nagu prohvet ja…
-
Kokkuvõttes tundub muidugi, et tegu on kõige nimetatu sünergiaga, igatahes millegi enamaga kui ühe õnnetu keskkooliõpetaja elu luhtumise looga. Norras 1994. aastal ilmunud „Ujedus ja väärikus” esitab peategelase Elias Rukla kaudu pildi, mis juhtub inimesega, kes on tunnistajaks ühelt poolt oma ühiskonna ja selle kultuuri, teiselt poolt aga iseenese allakäigule. Kirjanik seob tervikuks isikliku ja üleüldise ning vaatleb elule allajäämise põhjusi psühholoogilise täpsusega, mis on eesti…
-
Mida see tähendab, kui öelda – „teos tunneb ennast liiga hästi”? See tähendab – temast ei ole (võimalik, tarvis) midagi rääkida.
Mida see tähendab, kui öelda – „kirjutaja hõlmab oma loomingut”? See tähendab – looming on lõpule viidud, valmis.
Ning teos ja looming on siinjuures ühenduses omavahelise täieliku ühismõõdutuse kaudu: ehkki loomingust saab kõneleda üksnes teoste kaudu, ei kõnele teos loomingu kohta kunagi otsejoones, kokkuvõtvalt, ammendavalt. Teos on…
-
Kuidas suhtud kriitikasse, et kirjandushuvi on Eestis väike ja publikut vähe? Ja et vale on korraldada sääraseid suuri kirjanduspidusid korraga?
See, et need kaks üritust korraga toimusid, oli tõesti keeruline, aga saan aru ka korraldajate otsusest, mis lähtus välisesinejatest ning rahalisest poolest. Enda kui leebe kirjandushuvilise seisukohast võttes on nõnda, et kui kaks suurt festivali on korraga, siis ei saa kummastki kätte õiget õhustikku. Kui nende…
-
Katalaani luuletaja Jaume Subirana on ühtlasi proosakirjanik, ingliskeelse ilukirjanduse tõlkija ja kirjandusõppejõud, töötanud Katalaani kirjandusinstituudi direktorina, tema täpsete metafooridega luuletekste iseloomustab nappus.
Martin Solotruk on Slovakkia luuletaja ja tõlkija, ingliskeelse luule asjatundja, kes on Slovakkias käima lükanud luulefestivali „Arc Poetica International” ja samanimelise kirjastuse, mõlemat juhib ta ise. Solotruki luule on tulvil intellektuaalseid konstruktsioone, tema poeetilised kujundid on tihedad, oma luule materjalina kasutab ta mitmeid teadusalasid, eriti…
-
2.
Kui Makine’i eelmise eestinduse, samuti Triinu Tamme tõlgitud „Ühe elu muusika” juures võis eelkõige/esmalt hämmastada tõsiasi, et nõnda õhuke teos võib mõjuda nõnda eepiliselt, siis „Tundmatu mehe elu” ülesehitus avaldab muljet kihilisusega lineaarse selguse all või sees – kolm selges järgnevuses loojutustamise järku kasvavad või lausa tõukuvad emotsionaalselt üksteisest välja. Püüan seda täpsemalt kirjeldada. Lugu algab Pariisis, kus keegi üsna keskpärase eduga kirjanik Šutov (kelle puhul…
-
Heinsaar sai auhinna luuletuse „Öös mööduja käsi” eest, see ilmus 2009. aasta oktoobrikuu Loomingus ning varsti pärast seda luuleraamatus „Sügaval elu hämaras”. Tekst valiti välja seitsme nominendi seast, mis olid pakutud välja žürii liikmete poolt, neist üks luuletus oli omakorda sõelale jäänud Alatskivi koolis toimunud hääletusel. Žürii tööd juhtis eelmisel aastal Liivi auhinna saanud Triin Soomets, liikmeteks olid Kait Eiland, Reet Kruup, Mari Niitra, Janika Kronberg,…
