Film oli veel mitmel muulgi põhjusel väga hea ning tekitas mõtteid sellest, millega peab või ei pea nüüdiskultuuri foonil ajalooliste kulissidega kriminulli lavastades arvestama. Asudes lugema Indrek Hargla kriminaalromaani vanast Tallinnast, tuli mulle meelde ka see naljakas juhtum, kuidas professionaalne ajaloolane kritiseeris filmi „Malev” seepärast, et see ei olnud piisavalt tõetruu, oli liiga rahvusromantiline ja oleks võinud keskenduda Eesti keskaja käsitlemisel „uutele kõnekamatele probleemiasetustele” (vt Linda…
Ainult meie räägime veel mingit ajast ja arust
keelt kui öelda tuleb otse pane end vangi
Kehtesta tsensuur Ära hõiska enne õhtut
Võib tulla pikkade nugade öö
„Sulgu torni” (lk 10)
Aus, tark, julge naine, kel pole mahti preemiaid nuruda või kiitjaid hellitada, sest küla põleb kahest otsast. Kapole ja valitsusele kohustuslik kirjandus.
Meie valitsejatel kipub olema üldse ja alati
õigus aegade algusest peale Eesti on vaba kuid
pole veel riik
/—/ Me saame hakkama
ütles…
Millisena sa näed kirjaniku rolli tänases Eestis?
Sellele on raske vastata, sest ma tulen ühiskonnast, kus kirjaniku roll oli väga suur, ja see oli ka võimude poolt teadlikult kultiveeritud. Ja vastutasuks nõuti ideoloogilisi teenuseid. Kõik seda liini õnneks ei järginud. Ja need,…
Auhind kõlab uhkelt ning sellega kaasneb ka uhke summa. Mida see auhind veel endaga kaasa toob?
Üheks eesmärgiks näib olevat äramärgitud teoste vastu huviäratamine liikmesriikide kirjastuste seas, mis on iseenesest ilus algatus. Ilmselt kaasneb asjaga see fenomen, millest kirjutab David Lodge oma „Väikeses maailmas”: sarnaste huvidega inimesed saavad kokku, suhtlevad ja lähevad siis jälle oma teed. Igal juhul kavatsen ma auhinna üleandmisele kaasvõitlejate tekste sokutada ning…
Nii näib see vähemalt möödunud ja sel aastal rullunud nullindate kirjandusdebati põhjal. Kui lugeda nullindate kirjanduspildi üldistamise üritusi, muuhulgas ka väga austatud kirjandusautoriteetide omi, siis kumab sealt mure nullindate hõlmamatuse pärast. Mureliku algtooni sätib paika Berk Vaher möödunud aasta 19. juuni Sirbis: „Kas need „nullindad” mitte polnudki „nullindad” ka selles mõttes, et uut ja jäävat sugenes nende aastate jooksul kirjandusse üsna vähe, kõik oluline pärineb justkui varasemast,…
Lugu ühendab tänapäeva ja mineviku inimese – kirjutaja ning tema vaarvanaema XIX sajandi keskpaigast. Ühendab nad veresideme tõttu justkui üheks inimeseks, haarates vahepealsete põlvkondade esindajad järjepidevuse kandjatena kaasa. Enese samastamine (või peaaegu samastamine) esivanematega on üks väga ürgne arusaam, mis mõjub praegu, tänapäeva ratsionaalses ja tehnitsistlikus maailmas, ootamatu ja avastuslikuna. Põlvkondade samasooliste esindajate mõtteline ühteliitmine oli lihtsam maailmas, kus elati põlvkondi ühes ja samas kohas, inimeste…
2.
„Julia, alasti” kohta võib sissejuhatavalt öelda: vana hea Hornby. Tegeletakse tõsiste teemadega, aga mitte liiga tõsiselt, mistõttu antipaatia korral võib raamat tunduda pealiskaudse ja liiga muretuna, sümpaatia puhul aga lõbusa, elujaatava ja lohutust pakkuvana. „Julia, alasti” pakub juba varasemast Hornby loomingust tuttavaid teemasid: muusikahullus (mis toob paralleeli „Elu edetabelitega”), egoistlikuvõitu mees ja tema kohmakas suhe siira lapsega („Ühest poisist”) ning pisut nukralt ja samas ka omajagu…
Aunimekirja kuuluvad raamatud võiksid anda ettekujutuse lastele kirjutamise ja lasteraamatu väliskuju ideaalist nüüdisajal. Iga maa saab esitada oma kirjaniku, kunstniku ja tõlkija. Aunimekirja võetud valik oli näha kongressihoones kolmel suurel riiulil: kirjanikud, kunstnikud ja tõlkijad. Kokku on aunimekirja teoseid 164, siinkohal ülevaatlikult mõnest suundumusest jutu- ja pildiraamatus. Kirjanike riiulil oli tegu ennekõike juturaamatutega, s.t fantaasiakirjandus, laste- või noorteromaan, sekka ka mõni lühijutukogu, mitte ühtki luuleraamatut. „Seltsimees…
Peaaegu iga aasta, kui Rootsi Akadeemia Nobeli kirjandusauhinna saaja välja hõikab, on sellele järgnenud pettumuseavalduste laine. Nii Eestis kui välismaal. Enamasti seepärast, et laureaat on laiale üldsusele (suhteliselt) tundmatu. Väga sageli leitakse, et määramise taga on mittekirjanduslikud eelistused. Üsna üldiseks on kujunenud arusaam, et poliitika mängib preemiasaaja puhul suuremat rolli, kui kandidaatide looming. Kui vaadata viimase kümne aasta (2000– 2009) laureaate, siis mulle endale olid määramise…
Sõna või asi
„„Marmelaad”” on alles teine Lauri Kitsniku isikkogu – see fakt võib tunduda pisut kummastav, teades Kitsniku kirjandusliku „kohalolu” kestust. On ju küllalt autoreid, kellel sama pika loometegevuse jooksul on valminud juba neli või viis raamatut. Tõsi, „„Marmelaadi”” tiitelleht väidab, et kõnealune tekstivalik on päris tükk aega maitset kogunud, „settinud” vähemalt neli aastat. Kõige selle juures on „„Marmelaad”” samas küllalt miniatuurne – mitte (eriti)…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
