-
Runnel on mees, kes öelnud ainuliselt välja, mida asjadest mõtleb, olgu kuulaja kes tahes ja aeg mis tahes. Kunagi pole ta ühiskirjadele alla kirjutanud, sest miks peaks ta oma selgesõnalisuse lahustama kokkulepete vahtu. Põhiseaduse tegijana pidi ta ka teistega arvestama, aga see polnud tavaline kiri, vaid Eesti Vabariigi põhiseadus.
Seda kõike silmas pidades on juba tema luuleraamatu pealkiri „Ütles mu naine” üllatav. Miks pidanuks ta oma naise…
-
Kandidaate sõeludes võtsime arvesse, et mitu tähtsamat kogu oli tunnustuse jagamisel meist ette jõudnud: Balti Assamblee auhinnaga pärjati Ene Mihkelsoni, Eesti Kultuurkapitali suure auhinnaga Mats Traati, riikliku preemia sai Viivi Luik. Sellega langesid nad nimekirjast välja, sest me ei pidanud õigeks järgida liberalistlikku printsiipi „Kellel on, sellele antakse”.
See aga ei tähenda iseenesest veel seda, et vastasel korral oleksid nad kindlasti osutunud ka meie laureaatideks.
Üks koht, kus…
-
PROOSA
• Mehis Heinsaar, „Ebatavaline ja ähvardav loodus”
• Maarja Kangro, „Ahvid ja solidaarsus”
• Viivi Luik, „Varjuteater”
• Aino Pervik, „Matlena teekond”
• Lauri Sommer, „Kolm yksiklast”
NÄITEKIRJANDUS
• Tiit Aleksejev, „Leegionärid”
• Andrus Kivirähk, „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia. . . .”
• Andres Noormets, „Vaikus ja karjed”
• Siim Nurklik, „Kas ma olen nüüd elus”
• Ivar Põllu, „Ird, K”
• Urmas Vadi, „Peeter Volkonski viimane suudlus”
ESSEISTIKA
• Hellar Grabbi, „Seitse retke isamaale”
• Toomas Haug, „Klassikute lahkumine”
• Tiit Hennoste,…
-
INDREK KOFF:
1. „Eestluse elujõu” kirjutamine oli üks intensiivsemaid kogemusi, mida mul on olnud õnn läbi elada. Selline tunne, et pealtpoolt on kaas pärani lahti, täielik vabadus! Kui „Vana laulu” kirjutamine oli rusuv ja ängistav, siis selle oopuse ülestähendamine tegi mu värskeks ja kergeks. Ja mingeid kõhklusi peaaegu et ei olnudki – lõpptulemus sai mu enda silmis täpselt selline, nagu ta pidi saama.
2. Rõõmustasin päris mitme…
-
Et autoreid udmurtidele näha viia, kirjutas Nadii kulkale rahataotluse ja organiseeris meile Udmurtia külades autojuhiks oma tuletõrjujast isa. Tänu uhkele korraldustööle said meist kiiresti suured staarid, kel tuli anda mitu intervjuud päevas. Meid nimetati Mišaks ja Mašaks, kostitati koolides ja toimetustes tee, küpsiste ja kompvekkidega või ka roosilistesse portselantassidesse valatud „kumõškaga” (udmurtide 60-kraadine nisunaps). Kui ma kaks ja pool aastat tagasi kirjutasin Sirbi veergudel Marimaal Joškar-Olas…
-
Tavaliselt on žüriide suud auhindamise päevani kidakeelsed, ka tagantjärele ei suvatseta oma telgiriiet eriti kergitada. Arvan, et pole põhjust vandeseltslast mängida. Üldist ja hägust kogumit adudes tundukse, et meie läinud aasta novell suurt ei hiilga, õnneks pigem idaneb kui mädaneb. Hämaras ruumis oli tähti, mis hakkasid kohe selgesti silma ja püsivad meeles veel aastaid. Tuglase auhinna žüriis lugesid ja hindasid tänavu Eneken Laanes, Aidi Vallik, Sven…
-
Ent vaevalt saaks duetti W&W pidada tõeliselt kirjanduse hindajaks, kui nad kirjanduskriitikutena ei küsiks, mis see kirjanduse hindamine õigupoolest on! Esmalt vihjavad W&W (seekord pigem Warren ja Wellek, sest hindamise osa oli Warreni rida), et kirjandust saab hinnata institutsionaalselt, sotsiaalse praktikana. Aga eks ole ju nii, et isegi kui me kirjutame ülevaid oopusi kirjanduse mitmepalgelisest sotsiaalsest kasulikkusest, ei tähenda see teps mitte iga üksiku teose (üles)kiitmist.
Autorite…
-
Kas nagu Kahlil Gibrani sõnul: Kõik, mis elab, algab udust ja lõpeb kristallis?
P. G.: Ma ei tea, kas see, milleni ma lõpuks jõuan, on nii selgepiiriline kui kristall. Mulle meeldib mõelda, et see, mille ma edasi ulatan, on mõneti lõpetamata, et igaüks lõpetab selle oma kujutluses ise.
M. M.-K.: Lõplik mustand.
P. G.: See on nagu lapse lahkumine kodunt. Sa ei oota, et ta saaks täiuslikuks, et…
-
Naturalism ja poliitiline realism
Selles romaanis on kirjanik Teder ajakajalisem, maksab „viimase sajandivahetuse roiskuvale optimismile” (Tõnu Õnnepalu) rohkem lõivu kui varasemates teostes. Ent õnneks ei taotle ta kirjanduselt reality show’le omast lugejapeibutuslikku efekti, mille sobitamine pingutatud naturalismi ja krimka elementidega rikkus näiteks Mihkel Raua „Musta pori näkku” järellaines turule paisatud romaani „Sinine on sinu taevas”. Hilisem lugejamenu ei muuda asja. Naturalism kui kujutamisviis on aga Tarmo…
-
Seda sisukat definitsiooni lugedes pole ka üllatav, et Wimbergi „blogi- ja konspektikirjandust” meenutavad vabavärsid saavad kriitiku hävitava hinnangu osaliseks. Samas tundub mulle, erinevalt Loogist, et Wimbergi luuleideaal defineeritust eriti ei erinegi. Seda tõlgendust võimaldab seesama kirutud topeltmäng, mis lubab peaaegu kogu teose paroodilisele tõlgendusele allutada. Võtme ulatab autor lugejale juba raamatu avaluuletuses „Hakkan kõigile meeldima”: „see on tõesti lihtne / et mitte öelda käkitegu / tunnis…
