-
Üsna sarnane lugu on aset leidnud ka meie kodumaal Eestis. Nimelt juhtus see auväärt Jaak ja Peep Aaviksoo vähe tuntud kolmanda venna Tiit Aaviksooga. Tiit õppis ülikoolis keemiat ning oli mõistlik perekonnainimene, kuni haigestus üleöö agressiivsesse tõppe, mis tema elu ja välimust drastiliselt muutis – Tiit hakkas tasapisi muunduma suureks kalanahkseks monstrumiks. Loomulikult hakati Tiitu ajapikku pelgama, varsti lausa põlgama ning tema naine, nagu Dede Koswara…
-
Viivi Luik on kirjutanud reisidelt mõned tervituskirjad kodumaistele ajalehtedele (Saksamaalt Sõnumilehele ja Itaaliast Eesti Ekspressile), nii nagu seda on teinud eesti kirjanikud Bornhöhest ja Vildest peale. Aga needki ta kirjad ei ole päris klassikalised reisikirjad. Ta on elanud pikemalt kirjanikuna Saksamaal ja Šveitsis, saadiku kaasana Riias, Helsingis, New Yorgis, Roomas. „Varjuteatris” ei ole lineaarselt kulgevat lugu, saati siis reisilugu, vaid siin etendatakse stseene mitmetest eemalolemistest. Aga…
-
2009. aastal pälvis Herta Müller oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia; autor kujutab Nobeli komitee põhjenduse kohaselt „kodumaatuse maastikke poeesia tiheduse ja proosa asjalikkusega”.
Keele piiratus ja keele jõud
Poeetiline keel ei ole Herta Müllerile eesmärk omaette, see ei teeni mingil juhul poeetilist ülepaisutamist, vaid tekib püüdest olla keelepildis täpne ja jõuda, nagu autor oma essees „Iga keele silmad on isemoodi” („In jeder Sprache sitzen andere Augen”) toonitab,…
-
2009. aastal pälvis Herta Müller oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia; autor kujutab Nobeli komitee põhjenduse kohaselt „kodumaatuse maastikke poeesia tiheduse ja proosa asjalikkusega”.
Keele piiratus ja keele jõud
Poeetiline keel ei ole Herta Müllerile eesmärk omaette, see ei teeni mingil juhul poeetilist ülepaisutamist, vaid tekib püüdest olla keelepildis täpne ja jõuda, nagu autor oma essees „Iga keele silmad on isemoodi” („In jeder Sprache sitzen andere Augen”) toonitab,…
-
2009. aastal pälvis Herta Müller oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia; autor kujutab Nobeli komitee põhjenduse kohaselt „kodumaatuse maastikke poeesia tiheduse ja proosa asjalikkusega”.
Keele piiratus ja keele jõud
Poeetiline keel ei ole Herta Müllerile eesmärk omaette, see ei teeni mingil juhul poeetilist ülepaisutamist, vaid tekib püüdest olla keelepildis täpne ja jõuda, nagu autor oma essees „Iga keele silmad on isemoodi” („In jeder Sprache sitzen andere Augen”) toonitab,…
-
Kuid kui esimene tõlkeraamat jõuab Eesti lugejani alles 37 aastat pärast autori surma, on põhjust öelda ja meenutada mõndagi lisaks. Minule tutvustas Wattsi esmakordselt Linnart Mäll ja see juhtus umbes 30 aastat tagasi. Mäll pühendas tollal Wattsile terve loenguseeria, mida rühm ida psühholoogiast huvitunud Tartu üliõpilasi kuulas suure huviga. Osalt Mälli pärast ja osalt Wattsi pärast. Mälli puhul, kes eeskätt hindas Ida õpetuste originaaltekste, oli selline…
-
Kaks aastat tagasi võttis Lintrop ette matka Annapurnale, mis on Himaalaja mäemassiiv, kõrgeima tipuga üle kaheksa tuhande meetri, ning avaldas sellenimelise luulekogu. „Annapurna” nimitsükkel markeerib omamoodi rännuluule avaldusi, andes sissevaate kõrgusi sihtival teekonnal tehtud tähelepanekuisse, hingeseisundeisse, mõtisklusisse, samuti ümbruskonda ja võõrasse kultuuri, luuletaja tunnetusse, kui „silmade ees on selged / valusalt valged tipud” (lk 97) ning õhk üha hõreneb. Rännak on oluline, et selgineksid mõtteringid või…
-
Kaotajate põlvkonna lapsed
„On kummaline tõsiasi, et vabadus ja võrdsus, kaks demokraatia põhilist ideoloogilist alustala, on omavahel vastuolus. Loogiliselt võttes välistavad vabadus ja võrdsus vastastikku teineteise, just nii nagu ühiskond ja indiviidki teineteise välistavad”, on öelnud Thomas Mann. „Diktatuur võrsub demokraatiast, kõige sügavam türannia ja orjus kõige ulatuslikumast priiusest”, on öelnud Platon. Vabadusest ja võrdsusest räägib ka Linda-Mari Väli teos „Eikeegi Eikunagi Eikusagil” (EEE ). Peategelanna…
-
Selge karikatuur
Ühest küljest karikatuur, äärmise lihtsuseni viidud pilge kaasaegse maailma pihta: romaani kangelased hakkavad sõna otseses mõttes raha kummardama, pannes üheskoos aluse uutmoodi usundile, „monetariaanlusele”. Nende eesmärgiks pole aga iniseda või irvitada rahakeskse maailma üle, vastupidi, nad lähenevad oma ettevõtmisele täie tõsidusega, tõstes raha „kõrgema jõu” seisusesse ning soovides oma ridadesse võimalikult palju uusi inimesi tõmmata. „[. . . .] ainult raha kummardamine lõpetaks inimeste meeltes kahestumise, likvideeriks…
-
Saksa kirjanduse kontekstis on mineviku mõtestamise ja läbitöötamise seisukohast teiste hulgas kahtlemata väga olulisel kohal Christa Wolfi romaanid ja jutustused. Eesti lugeja tunnebki Wolfi eeskätt tema 1976. aastal ilmunud natsionaalsotsialistliku režiimi ja selle järelmõjudega tegeleva „Lapsepõlvelõimede” (eesti keeles ilmunud Evi Aulingu tõlkes 1982) vahendusel. Ehkki DDRi üks menukamaid ning ka ühiskondlikult olulisemaid kirjanikke saab 18. märtsil juba 82aastaseks, ei ole ta mineviku läbitöötamisega veel lõpparvet teinud.…
