-
Mida tähendab „hea romaan”? Mis on üldse ühe objektiivselt hea romaani – kui loome endale siiski kindlustunnet tekitava arusaama, et midagi sellist on ka tänapäeval olemas – tunnused? Hea romaani lugemise järel tekib lugejas mingisugune vabanemine, krambid lähevad ära, see on palsam hingele ja salv intellektile, see on vigurdav, s.o rahu ja küsimusi samaaegselt külvav. Heas romaanis on mõtted hästi doseeritud: kõik on olemas ja jääki…
-
Keel kui selline on Pihelga luules pidevaks probleemiks, ka varasemates kogudes. Ta mässab sõnade vastu sõnadega, aga need ei tahagi olla sõnad, vaid hoopis teeviidad kusagile kaugemale, sisemisse vaikusse. [—] Keel oli katki ja ei teinud piuksugi (lk 60), kirjeldab Pihelgas tabavalt. „Õnnekangestuse” tekstid on kantud uue maailma (new age) vaimust, nad taotlevad tagasipöördumist ununenud aegadesse, vähemalt vaimus. Maailma nähakse mitmemõõtmelisena, selle väikestes osades aimub kõiksuse…
-
Tehnika
Johannes Gutenbergi XV sajandi keskel leiutatud raamatute trükkimise tehnoloogial kulus mitusada aastat, enne kui raamatutest ja ajalehest laialt levinud tarbekaup sai. Meie ränija elektriajastu on kiirem, kuid ka e-raamat on massideni jõudnud alles oma 40. sünnipäevaks. Veel paar aastat tagasi reageeris Eesti Kirjanike Liidu üldkogu e-jutule õlakehitusega. Ja õige kah, sest siis arvasid kõik, et e-raamatut peab lugema värelevalt arvutiekraanilt, mis on umbes sama tark tegu…
-
Ehk on Tartus pidev hingedeaeg; ehk pidev sajandivahetus; ehk ikkagi ajutine, ent ometi kümnendeiks kestma jäänud hämarala olnu ja tuleva vahel. On majad, suured hooned, mis justkui enam linnaruumi ei kuulu, selles kaasa ei räägi – kuid neis on alles kajad ja varjundid, mis vaid ootavad helide-piltide anumaid. Nagu too Staadioni tänava vana vaimuhaigla, millesse sündimisel sai festival mullu nime. Nagu vana anatoomikum Toomel, kuhu sattudes…
-
Vahel on tunne, et tema luule on justkui Andres Ehini sürrealistlik värss, mis mitte oma õdede ja vendadega summas raamatulehekülgedele ei astu, vaid võtab enne aega mõtlemiseks, millise brändi tossud jalga tõmmata. Või hoopis saunalakast leitud puukoitolmused iidsed hiina ketsid, mille taldade välkumine pimestas silmi neile, kes kommunismi võidujooksu miljonite osavõtul pealt vaatasid. Asko Künnapi käsitluses ei lohistatud tema nõukogudeaegseid esivanemaid väljamõeldud paradiisi, vaid isegi kui…
-
Ühtpidi on see muidugi ohtlik tee: nõnda ongi tänase kirjanduse tunnusteks suuresti jutustajamina kohalolu ning pidev kahtlusevari, et see mina on sarnane või koguni samastatav reaalse autoriminaga, lisaks tabatav elulisus, s.t dokumentaalne lähenemine. Ning selline realismilaadne, -maitseline poolfabrikaat võib suuresti erineda kirjandusest, s.t kirjanduses on küsimus milleski muus kui vaid osaduses seesinatses suures ilmas. On keel, stiil, mis kas ehitub mingitele tekstisisestele või autoriomastele reeglitele või…
-
Niisiis koosneb Tamme teos vormiliselt lühijuttudest, sisuliselt aga paistab tegemist olevat millegagi, mis nii ilukirjandusse kui mittefiktsionaalsesse, s.t näiteks päris elusse puutub. Küllap mõnigi ses raamatus kirjeldatud seikadest on päriselt juhtunud. See selleks, oluline on siin Tamme oskus ja viis asju kirja panna. Kaarel Kressagi kirjutab Tamme vaatlejavõimest, flegmaatilise stiiliga jutustajaisikust jne,4 see kõik on siin tõepoolest olemas. Veel on siin see, mida Kressa nimetab absurdiks,…
-
Kas pidasite ettevõtmist algatades silmas ka mõnd raamatut, mille sarnaseid rohkem võiks ilmuda? Milline võiks olla ideaalraamat sellele vanusegrupile?
Konkreetselt midagi silme ees ei olnud, eesmärk oli leida just rohkem eriilmelisi ja fantaasiarikkaid raamatuid. Meie eesmärgiks on paljusus! Lapsed on erinevad, neile peab pakkuma erinevaid raamatuid. Võistluse mõte on algusest peale olnud samuti just uute annete julgustamine.
Kes olid toetajad?
Kultuuriministeerium on olnud idee toetaja algusest peale, ilma kultuuriministeeriumi…
-
Rahva Raamatu kõrval on tõusnud teiseks suurpoeks Apollo. Milles näed põhilisi kontseptsioonierinevusi?
Kuni viimase ajani suuri erinevusi polnudki märgata. Erinevused on minu meelest tekkinud nüüd, seoses omanike muutustega. Mõlemal ketil on ilusad ja nüüdisaegse interjööriga suured raamatupoed käidavates kohtades. Kui aga kaubavalikut võrrelda, siis viimasel ajal on Apollos tõusnud suuresti filmilevi osakaal ja RR is on märgatavalt võtnud raamatutelt pinda bürookaubad.
Kas kahe suure raamatupoe paralleelses tegutsemises tajud…
-
Ja seda vaimu – et kirjanikud tulevad kokku, loevad üksteisele oma tekste ette ning diskuteerivad nende üle avameelselt ja kriitikat kartmata – püüab elus hoida ka igal sügisel Greifswaldis toimuv üritus.
Ettevõtmine on iseenesest üsna kammerlikku laadi (kohal oli 15 kirjanikku) ning mõneti ka eksitava pealkirjaga. Kuigi konverentsil on aastate vältel sageli viibinud eestlasi (näiteks on seal käinud Elo Viiding, Jan Kaus, Rein Raud, Jürgen Rooste jpt)…
