-
Mälu taastamine
Kui ma ajaloohuvilise koolipoisina omal ajal välisraadiojaamu kuulasin, polnud mul esialgu veel ettekujutust, mida tähendab „Gulagi arhipelaag”; mäletan, et otsisin säärast saarestikku isegi maakaardilt. Siiski oli mul juba nii palju oidu peas, et ma ei läinud seda oma geograafiaõpetajalt küsima. . . .
„Gulagi arhipelaag”, suurelt osalt Eestis kirjutatud teos, mille käsikirja üks koopiaid viidi üle piiri Mstislav Rostropovitši tšello sees, on kahtlemata Solženitsõni peateos. See on raamat, mis…
-
Mõned üksikud esinemised on aastate jooksul ära jäänud (korra saadi Hiiumaal trahvi ja jäädi praamist maha), mõni poeet siin-sääl purjus olnud, mõni kirjanik on viimasel hetkel ära öelnud / kaduma läinud / asendatud, mõnes raamatukogus õnnestunud kohale meelitada vaid mõni üksik huviline . . . . Aga suures plaanis on nende aastate jooksul püütud siis tuhandeid hingi. Või vähemasti sadu.
Tänavu käisime Veronika Kivisillaga kahekesi Ilmatsalus, Puhjas, Jõgeval ja Põltsamaal.…
-
Kihutasin minagi ühe ekipaažiga Valgamaale ja Viljandimaale kaasa. Sinna kuulusid seltskonna juhina Eeva Park, kaaslasteks Tõnis Vint ja Maria Lee. Igati sümpaatne seltskond, eri põlvkonnad, erinevad tundmused ning mäletamised. Minu arvates kõneldi ja kuulati, küsiti ja vastati parajal määral ja rõõmsal meelel. Igal pool kohtasime nii noori kui vanu, igavuse ning ükskõiksuse pärast ei lahkunud keegi. Üks on ammu selge, eestlased pole küsijarahvas, kuid enamasti valmistuvad…
-
Bob Beagrie
Lumiukko maa
Esmased kevade märgid, kui sulab paakunud lumi,
kui leebuma hakkab järvede pinnale tardunud ilme
ja ilmnevad metsade haavaarmid, karmi karusnahka end mähin
et mööda omaste uinuvaist nägudest lipsata,
ukse teen lahti riivist ja lahkun kodusest urust
igaveseks. Väljas hämaras enne nõrka hommikuhahetust
kuulatan tuult ja puude längus okstelt pimeduses
alla latsuva lume häält,
ja tinast taevast ükskõiksete tähtede säras,
kahutand maapind säramas karges hõbedases lameduses.
Möödun hatusest lumemehest tee veeres
kergitan kübarat tal ja pähe…
-
Peategelane, kirjastaja John, on ise muidu selline mees, kes läheneb suurel kiirusel keskeale, senisest elust peamiste püsiväärtustena kaasas vaid madal enesehinnang ja liiga pikka aega kestnud kooselu ühe Triinuga. Saatuse või pelgalt juhuse tahtel kujunevad asjalood nõnda, et samal ajal kui Johni kätte satub töökohustuste tõttu pagulaseestlase Männiste avaldamata romaani käsikiri eestlaste kuningast Tõnu Tammistest, juhtub Johni isaga midagi müstilist, mis esialgu lugeja eest saladusse jääb.…
-
Urmas Vadi raamat meeldis mulle sellest Eesti-kesksest kolmainsusest pea kõige rohkem just Eesti-kesksuse pärast, tänapäevasuse pärast. (Ehkki ka Kiva romaan on tegelikult vägagi eestikeskne või täpsemalt eestlasekeskne). Vadi on alati olnud oma raamatute ülesehituses lausa võlukepikesega arbuja. Temaga igav ei hakka. Võib-olla välja arvatud mõningane Austraalia käibetõdesid ületähtsustav täitematerjal. Ent sellist puslet, mis püsib üpris raudbetoonsel karkassil, annab otsida. Puäntki rabab. Kahjuks ma ei ole näinud…
-
Mõneti päevikuliku vormi annab kogule luule asetamine kindlasse paika ja aega. Siiski pole read ajaliselt järjestet, vaid kombineerit eri peatükkidesse, kus need temaatiliselt seotuna sujuvad tsüklid moodustavad. Sekka on Kivisilla katset teinud ka miniatuurilaadsete jutukestega, mis kätkevad luuletaja meelisaineid: kõndimine (lonkimine, Ärapääskülla minemine), bussisõit (sõitjad ja taas kulgemine), igikestev talv ja lapsed. Laps olemine ja lapselikkus kõrvuti emarolliga ongi üks Kivisilla luule veetlevamalt avat teemasid. Laste…
-
Hoolimata sellest, et „Jakubijani maja” kirjeldab Egiptust, elu Aafrika mandri suurimas linnas Kairos, araabia maailma ühes metropolis, tundub raamat kas või siinsamas Eestis toimuvate mõttevahetuste taustal kummaliselt aktuaalne. Näiteks vestlus kahe meesarmastaja vahel: „Kas sa arvad, et Issand karistab meid selle eest, et me teineteist armastame?” / „Issand on keelanud sellise armastuse. See on väga suur patt”” (lk 119). Al-Aswani pealtnäha kiretud kirjeldused võivad suunata lugejat…
-
Kuid juba 1944. aastal oli Suurbritannias vastu võetud seadus, mis võimaldas, pigem isegi julgustas madalamast kesk- ja töölisklassist pärit noori astuma ülikooli ja mille kaugem eesmärk oli vähendada klassivahesid ning privileege, luua ilusam, õiglasem Uus Inglismaa. Niisugustes oludes ehitab oma karjääri ka algaja kirjanik Kingsley Amis (1922–1995) ning sellises keskkonnas möödub tema poja Martin Amise (1949) varane lapsepõlv. Alamkeskklassist Kingsley Amisest, kes just eeskätt tänu stipendiumidele…
-
Mingem siis ajas sada viis aastat tagasi ning alustagem 1907. aasta hilissügisest ja „Kevade” esimeste peatükkide kirjutamise kohast, milleks kirjelduste järgi oli Miku talu vana rehetare ahjutagune uberik. Kirjanik ise on oma mälestustes nimetanud seda uberikku lihtsalt kolikambriks, nii et paradoksaalsel kombel on eesti kirjanduse üks säravamaid teoseid saanud alguse kitsast ja hämarast kolikambrist.
Kirjaniku hilisem sõber August Pill on „Kevade” kirjutamise algust kirjeldanud selliselt: „Tüdinud raamatute…
