-
„Meie suhe maailmaga on sügavalt isiklik. Ta ei tugene paljale teadmisele ega praktilisele kasutusele. Kõigil meie suhteil olmadele on lõputu meedium, loodusseadus; kõigil meie suhteil tõele on lõputu meedium, mõistus; kõigil meie suhteil, mis isiklikud, on lõputu meedium, armastus.” (Rabindranath Tagore „Hinge sosistused” Uku Masingu tõlkes ja kalligraafias, 2008, alaosa 16.) Sellest kõneleb „Higgsi Boson”, luulekogu, kus sõlmitakse seoseid ning püütakse hoomata, luulekujundeisse sättida ka moodsa…
-
Kui „Kägude öös” oli maakolkas salapärase sekti hämara asjaajamise maailmaparanduslik eesmärk väljahautud käopoegade taevasse toimetamine, siis sellele pointile pihta saada oli mul raske. Kägu on siis justkui ärahirmutatud noore inimese metafoor ja jutus loetakse käomunadele ette rahustavaid tekste. „Kägude ööga” seob uut romaani mitu niiti, näiteks refereeritakse teatud pidulikkusega, milliseid peeni sööke süüakse ja jooke juuakse, ja seda on Raua tekstides tihti. Filosofeeritakse targalt ja tarmukalt…
-
Oled osalenud paljudel kirjandusfestivalidel üle maailma. Mis torkas seekord erilisena silma?
Mulje jäi, et Granada luulefestival on üleriigiline, kogu rahva üritus – isegi kui valitsuse toetus jäänuvat seekord kesiseks. Vahest päris meie laulupeoga seda võrrelda ei saa, aga igal juhul on festivalist kujunenud Nicaragua kultuuri eredamaid märke maailma avalikkuse silmis. Nii nagu Colombias Medellín, püüdleb ka Granada sinnapoole, et teda tuntaks maailma luulepealinnana. Festival läks korraldajatele…
-
Enne aga paar üldisemat tähelepanekut. Kirjanduse aastaülevaateid lugedes jäi silma üks huvitav nüanss: näib, et arvustajatel ja kriitikutel on sageli vajadus, aga ka vabadus, määratleda kõnealune teos nii, nagu see neile subjektiivselt kõige sobivam tundub. Nii nimetab 2002. aasta Vikergallup Anton Nigovi „Harjutusi” romaaniks, Jan Kaus määratleb Loomingu proosaülevaates sama teose kui žurnalistliku päeviku. Rein Veidemann olevat aga Jan Kausi lühikese proosa kogule „Üle ja ümber”…
-
Tänapäeval enam nii ei arvata, metafoor ei puuduta mitte ainult müüte, vaid kogu keelt. Keele vaim on hea tervise juures ja müütiline tõbi ravimatu. Keele vaimuks ongi metafoor, kui metafoorselt väljenduda.
Kõnelemine on kehaline toiming. Häälikute kuuldavale toomiseks kasutatakse kopse, kõri, suulage, nina, keelt, hambaid, huuli ning kõne moodustamist juhib aju. Keel pole mitte aegade algusest kätte antud, vaid tegelikkusest välja ja läbi kasvanud matkimine. Keel on…
-
Sellesse kogumikku koondatud lood on pigem vested kui esseed, oma vaikses ringmängus kohati kohtudes ja kordudes, vastastikku kinnituseks kummardades mõtteruumi jätvad jutuveeretused, mida on ühtmoodi mõnus kuulata nii hommikul raadiost kui õhtul lõkke ääres. Ei puudu neis ka oma loits ja loitmine, palve ja põlemine, aruka arutelu algatus, kus inimesed kohtuvad näost näkku nii, et keegi pole ülemal ega alamal, et igaühe sõna maksab ja loeb,…
-
Kui palju oli liikmeid algul, kui palju on nüüd?
Iga ühingu tegutsemise eelduseks on tema liikmeskond. ERÜga liitumine on olnud läbi aegade täiesti vabatahtlik. Ühing on alati koondanud eri tüüpi raamatukogudes töötavaid raamatukoguhoidjaid. 1939. aasta lõpuks oli ühingul liikmeid 151, mis on umbes 20% tolleaegsete töötajate üldarvust. 1989. aasta alguses oli ühingu liikmeid 500, raamatukogutöötajaid 3000, seega on osalusprotsent kuusteist. 2012. aastal oli ühingu liikmeid 797,…
-
Kommunismi meile ei tulnudki, enne said riigid otsa.
Mindi poliitikasse ja viidi kivid neljakümneks aastaks kõrbesse.
Kivi ei tohi jääda kivi peale, sellise hooga teeme rahuaega.
„Ära sa, poiss, tuulest ja linnust ja puust küll kirjutama hakka,
see neile meeldiks,” loeb vanamees mulle sõnad peale.
Jalad olid harjunud võtma labürindikurve, sirgelt ei oskagi käia,
harjusime ridadega kiitma ja ridade vahel irvitama.
Nüüd näeb meie kirjutamine välja nagu tantsiksime,
või oleksime maani täis.
Ma ütlen talle,…
-
Muide, see vahe on küll tasandunud, totakas kapitalism on Soomeski võitnud ja luule tähtsus pole enam sama. Soomlased (rääkimata meist, kes me tuleme sellest kommunismimülkast) ei loe oma uuemat luulet sama moodi nagu meiegi, kuigi säälgi on ägedaid uusi autoreid. Ja päris palju.
Mingi vahe ikka on: juba staatuse saavutanud, ühiskondliku väljundiga poeetide vastuvõtt, suhtumine neisse, on hoopis teine. Mäletan üht korda, kui mu lemmikpoeete Turust Joni…
-
Kirjanikku ei huvita ainult ajalugu, vaid ka psühholoogia, see, mis paneb inimesed teatud tingimustes teatud viisil käituma ja millisel hetkel kaotab inimene oma inimsuse, moraali ja väärtuste üle kontrolli. Kirjanik näitab sõja toorust, mis juhib inimese kaosesse, kus elatakse julma ellujäämise võitlust, üks päev korraga, viimsepäeva meeleolus.
Vangilaagri sündmuste ja Sõgesilma loo kaudu kerkib eriti julmalt küsimus, mida tähendab olla naine, kes ja mis naine õieti on!…
