Kirjandus
-
Eesti raamatu aasta 2025
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini…2 minutit -
Kristiina Ehin 5. detsembril Tartus saksa kultuuri instituudi saalis oma uue raamatu „Südametammide taga“ esitlusel.Gabriela JärvetNaine nagu mina
Päikeseline poetess paljastab oma peidus poole. Kristiina Ehini uue raamatu sõnum kõlab: naised, õppigem ennast väärtustama.
6 minutit -
Lilli Luuk ei kirjuta, vaid manab. Tema romaan „Ööema“ on üks lõppeva aasta võimsamaid teoseid.Piia RuberLilli Luugi meisterlikkuse koetis
Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.
9 minutit -
Berit PetolaiErakoguLuulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“
Talvine pööriaeg
Talvel oleme teistsugused,
nii on see siin alati olnud.
Mõtleme teistmoodi,
igatseme teistmoodi,
üle õuegi viib teistsugune samm,
teelehtedest rajad asendunud
lumiste üraskikäikudega
kõrgete vallide vahel.
Nagu talvine tardunud mets –
kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum.
Aga metsa südames väreleb midagi,
üksiku lõkkena veikleb seal
unenägu valgusest,
habras igatsus,
mis on sättinud end tasakesi…1 minut -
Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma
Soome valgete-punaste vastuolu on hakanud taanduma alles nüüd, rohkem kui sada aastat pärast kodusõda. Niisugused romaanid nagu „36 urni“ aitavad jõuda mõistmise ja lepituseni.
4 minutit -
Üheks päevaks, üheks ööks
Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ tekstid tahavad läbitantsimist, kehastamist, väljahääldamist.
5 minutit -
Ants Haljamaa 8. VII 1941 – 9. XII 2024
Lahkunud on tõlkija, toimetaja ja kirjastaja Ants Haljamaa, kelle käe alt on eesti keelde jõudnud mitmed soome kirjanduse olulised teosed.
Harjumaalt Keavast pärit Ants Haljamaa oli hariduselt eesti filoloog. Lõpetanud 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, asus ta tööle kirjastuses Valgus, kus pidas aastakümnete jooksul nii korrektori, toimetaja kui ka toimetuse juhataja ametit. 1991. aastal sai temast kirjastuse Koolibri juhtiv toimetaja.
Ants Haljamaa kuulus literaatide põlvkonda, kellele soome keel oli igapäevane võõrkeel…2 minutit -
Kirjandus on ime ja kriitika on palve, tõdeb Heli Allik. „Kuigi need, kes kirjandust teevad, on ainult inimesed, on see asi ise, see, mis sellest välja tuleb, mulle midagi üleinimlikku, midagi, mis teeb inimestega midagi, mida mitte miski muu ei suuda teha. Ja kuna see on nii, siis tähendab ka kirjanduskriitika mulle üpris hämaraid ja kummalisi asju.“ Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kümnes laureaat oma koduaias.Piia RuberMinu kirjanduskriitika
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 8. detsembril 2024
8 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat saab ühes rahasummaga diplomi ja meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Kris MoorKui surnud, siis surnud
Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinda tulnuks juba ammu reformida, samuti enamikku siinseid vene kultuuri ja haridusega seotud institutsioone. Teeb rõõmu, et asi on käsile võetud.
9 minutit -
Arne Merilai oma maakodus Liinakurul. Selles Võrumaa talus on peetud suvekoole ja võõrustatud niisamagi paljusid loomeinimesi.Piia RuberPuielust
Puud on inimesed nagu meiegi ning neid tuleb armastada nagu iseennast. Kogu eluslooduse ühisintellekti ja seotud närvivõrgu üle arutlevad Doris Kareva ja Arne Merilai.
12 minutit
