
2024. aasta Loomingu Raamatukogu pakub nii laagerdunud klassikat kui ka ootamatult värskeid maitsebukette.

Kunagised traumad pere või rahvuse sees ja ka rahvuseüleselt on küll tõsiasi, aga kuidas need esile tuua? Kui palju suudab inimene meeles pidada või meenutada?

Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

Ühelt poolt soovime lugeda rikast eesti keelt ja eeldame sama neilt, kes seda alles õpivad. Teisalt on risk liiga keerulise sisu ja sõnastuse tõttu lugejad kaotada.

Heli Alliku vahendusel on eesti keeles ilmunud Louis-Ferdinand Céline’i kadunuks peetud romaan „Sõda“. Oma justkui katkise keelega aitab teos lugejalgi sõnastada nimetamatut.

Võib-olla püüab Jon Fosse ilukirjanduse vahenditega juhtida meid korrakski eemale kategoorilisest mõtteviisist ja lahterdavatest lahendustest.

Mida rohkem August Gailitile mõelda, seda enam hakkab tunduma, et on mitu autorit, kelle nimeks on August Gailit. On isegi palju Gailiteid, kes on mõneti vastandlikudki.

„Eesti metsaluule antoloogia“ on palju suurem kui lihtsalt luuleantoloogia – see on meie ürglooduse (või ikka kultuuriloo?) mälupank.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.