Kirjandus
-
Dublinile ei tule iial lõppu
Kuni eelmise aastani oli Hispaania üks originaalsemaid ja nimekamaid kirjanikke Enrique Vila-Matas siin peaaegu tundmatu. Viimasel aastal on aga temalt eesti keeles avaldatud koguni kaks teost: 2014. aastal „Pariisile ei tule iial lõppu“ ja 2015. aastal „Dublinesk“, mida peetakse üheks tema peateoseks. Kui esimeses oli tähelepanu keskmes Pariis, siis teises Dublin.
„Dublineski“ puhul on tegemist äärmiselt mitmekihilise teosega, mida lugeja võib nautida eri nurkade alt. Raamatu põhiteemaks…2 minutit -
Soome-Venemaa suhetest mitme nurga alt
Helsingi raamatumessil vaeti sõnavabadust.
Soomlased on tuntud kirjandusrahvas. Soome raamatukogud on külastatavuse poolest maailmas esimeste seas, Soomes avaldatakse aastas ligi 12 000 teost ning korraldatakse raamatusõpradele rohkelt kirjandusüritusi ja raamatumesse. Suurim on Helsingi raamatumess, mida külastab igal aastal keskmiselt 80 000 kirjandushuvilist.
Selle aasta Helsingi raamatumessi programmis oli põhirõhk Venemaa kirjandusel ja kirjanikel. Huvipakkuvad teemad, mida käsitleti mitme nurga alt, olid muu hulgas soome kultuuri mõju vene…3 minutit -
Utoopia või düstoopia? Kaks vaadet ühele ja samale ruumile
Viimastel aastatel kuulsust kogunud ja peagi ka Hollywoodis linastuv, viie minuti kaugust tulevikku tuletav Dave Eggersi romaan „Ring“ räägib sirgjoonelise ja lihtsa loo täiesti tavalisest 25aastasest tütarlapsest Maest, kes satub tänu heale õnnele ja mõningasele pealehakkamisele tööle kuus aastat tagasi asutatud, kuid peagi plahvatuslikult kasvanud ning lõpuks ka Google’i ja Facebooki alla neelanud maailma suurimasse tehnoloogiafirmasse. Firma algne kuldne idee oli ühe isiku kõikide – selleks…3 minutit -
Eesel elevanti alla ei neela
Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus.
Novembrikuus tähistab Eesti Kirjandusmuuseum 75. tähtpäeva. Kirjandusmuuseum sündis, kui see eraldati Eesti Rahva Muuseumist, mis tähendab, et enamik muuseumi osakondi – arhiivraamatukogu, rahvaluule arhiiv, kultuurilooline arhiiv, folkloristika osakond – on vanemad kui asutus ise.
Tähtpäev annab põhjust kirjandusmuuseumi töötajatelt küsida, millega muuseum praegu tegeleb ja kuhu triivib. Vastused on sümptomaatilised ning annavad vihje, miks on viimastel aastatel kadunud etnomusikoloogia osakond ja…5 minutit -
Komöödiakirjanduse tehniline ülevaatus
Tasub vaid kellelgi täheldada, et miski on eesti kultuuris puudu, kui (:)kivisildnik selle juba ära teeb.
6 minutit -
Vene kirjanik Lev Rubinstein lugemas esseed „Kirjaniku skelett“. YoutubePostmodernism ja Käsmu
Lev Rubinstein: „Tänapäeval on kirjanduse missioon keele hoidmine.“
7 minutit -
Kirjaniku skelett
Mul oli suur soov saada kirjanikuks. Mõnikord on mul see soov isegi praegu. Aga enne seda unistasin, nagu kõik tavalised poisid, kordamööda lenduriks, valvemilitsionääriks, kuulsaks ränduriks, estraadikonferansjeeks, piletikassapidajaks ja jalakäijate tunneli direktoriks saamisest. Mingil ajal – arstiks, nagu minu onu Borja, kes kord kinkiski mulle tõelise süstla koos nõeltekomplektiga. Hakkasin seda süstalt kohe pistma kõikidesse asjadesse, kuhu see sisse sai minna (oh, palun ilma Freudita), kuni…3 minutit -
Kuidas teha Jürgen Rooste selg prügiseks?
(:)kivisildnik on kirjutanud funktsionaalse luuletamise käsiraamatu.
Neil päevil tuleb (:)kivisildnikult trükist õige pretensioonika pealkirjaga teos, „(:)see õige luuleõpik“. Uurisin autorilt, millega tegu.
Kõik kõvemad kirjamehed avaldavad viimasel ajal kirjandusõpikuid. Mis oli sinu „(:)selle õige luuleõpik“ impulss?
(:)kivisildnik: Ma olen väsinud inimestest, kes ei oska luulet kirjutada ega lugeda, sealhulgas auväärsetest luuletajatest, luuleekspertidest ja kriitikutest. Kirjutasin õpiku, et lugupeetavad ei saaks öelda, et neile ei selgitatud, et neid…3 minutit -
Tänavune Nobeli kirjandusauhinna laureaat on valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevitš. Peter Groth,WikimediaVõõrast murest, mille Jumal tõi teie kodu ukse taha
Svetlana Aleksijevitšil on korda läinud see, mida on teinud evangelistid.
3 minutit -
Sa hüüad mind teisel pool vett
„Vee peal“ on kolm ühes: esiteks sügav ja emotsionaalne sissevaade harrastuskalastajate hingeellu ning filosoofiasse, teiseks ühe varateismelise poisi arengulugu aasta jooksul ning kolmandaks Eesti provintsilinna aguli argielukujutus stagnaajast. Vormilt on tegu optimistliku nostalgiaga koos spetsiifilise harrastuskalastusalase substraadiga.
Ma ise pole kunagi kalal käinud. Aga Ruitlasest saan ma nüüd paremini aru ja paljudest teistest kalameestest samuti. Kõik me tuleme oma lapsepõlvest ja ilmselt oli Tamulale minek 12aastasele poisile…5 minutit
