Kirjandus
-
Piret Jaaks on kirjutanud täiskasvanutele kolm proosaraamatut: novellikogu „Linnalegend“ ning romaanid „Taeva tütred“ ja „Põdravalgus“.Stina Kase / HeadReadVõõrdunud kehapaaride küla
Piret Jaaks pakub maagilis-realistlikus romaanis „Põdravalgus“ sisukat mõtteainest suhete, valu, kurbuse ja endasse matva maaelu kohta.
3 minutit -
Mudlum jutustab „Roosihullu päevaraamatus“ aastast Muhu saarel Muda põlistalus. Teksti täiendavad autori illustratsioonid.PressifotoXXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga
Carolina Pihelga, Mudlumi ja Piret Jaaksi kirjutatud naised proovivad taluperenaise elu ja leiavad aiast elamise mõtte.
10 minutit -
Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?
12- kuni 15aastastele mõeldud kirjandus ei ole ühiskonnas piisavalt nähtav, kuid see ei jää üld- ega lastekirjandusele millegi poolest alla.
8 minutit -
Eesti programm Bologna lasteraamatumessil sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid.Eesti Lastekirjanduse Keskus„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline
Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“
6 minutit -
Mu sees settib üks tõmme
Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.
3 minutit -
Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?Bohdan Yemets / © UNESCORahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.Kris Moor / Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
1 minut -
Ene Mihkelsoni võib pidada kirjanikuks par excellence, kes kirjutas tammsaarelikult südameverega.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKirjanik par excellence
Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale pühendatud artiklikogumikud pakuvad kirjaniku ellu ja loomingusse maitsekas tasakaalus sissevaate.
6 minutit -
Olivia Saar 18. X 1931 – 16. III 2025
Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“.
Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas aastatel 1952–1955 ajalehes Säde – just tema kui toimetaja juurde tuli esimeste luuletustega Heljo…2 minutit -
Raimo Männis 16. XII 1931 – 1. III 2025
Hea ja oluline kirjanik ei pea tingimata tegutsema läbivalt kirjanduselus ega püsima alaliselt kirjanduspubliku tähelepanu all. Piisab sellest, kui kirjutada vahel mõni hea ja oluline raamat. See väide kehtib täiel määral Raimo Männise kohta.
Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja see oligi tema põhiline tegevusala 1957. kuni 1992. aastani. Suurema osa sellest ajast, alates 1961. aastast, oli ta…3 minutit
