Toeta

Kirjandus

  • Jüri Ojamaa 16. VI 1932 – 27. IX 2017

    Lahkunud on Jüri Ojamaa, viljakas vene keelest tõlkija ja pikaajaline kirjastustöötaja.
    Jüri Ojamaa õppis Tallinnas 2. keskkoolis ja seejärel Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonnas toimetamis- ja kirjastamisosakonnas. Aastatel 1957–1973 töötas Ojamaa kirjastuses Eesti Raamat, kõigepealt toimetajana poliitilise kirjanduse toimetuses, siis tõlkekirjanduse toimetuse juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Sellesse aega jääb ka Mihhail Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ legendaarne tõlge (koos Maiga Varikuga), mis ilmus 1968. aastal. Seejärel asus Ojamaa…
    2 minutit

  • Hooandja Krull

    Hasso Krulli kuulates või lugedes jääb mulje, et meiega ei kõnele teadvustatud subjekt, kodanik Hasso Krull, vaid keegi muu, kaugem ja avaram.

    Vaevalt kolm aastat pärast mahuka kaheosalise „Pesamuna“ ilmumist on Hasso Krull üllitanud uue paksu artiklikogumiku. Selles on 33 esseed, mis on peaaegu kõik eesti autoritest, eeskätt luulest (Grigorjeva, Kangur, Kasemaa, Kauksi Ülle, Kivisildnik, Kompus, Kruusa, Mihkelson, Riismaa, Tasuja, Vilu, Õnnepalu), aga…
    Margus Ott
    5 minutit
  • „Kus aga oht on, seal kasvab ka rohi ta vastu“
    Caravaggio õlimaal (1605-1606) pühast Hieronymusest. Tõlkijad ja raamatukoguhoidjad peavad teda, vanarooma kirikuisa ja õpetlast, kes tõlkis piibli heebrea keelest ladina keelde, oma kaitsepühakuks. 30. septembril peetakse Hieronymuse mälestuseks tõlkijate päeva.
    Wikimedia Commons

    „Kus aga oht on, seal kasvab ka rohi ta vastu“

    Üks võimalusi tõlkekriitika kitsikusest väljapäästmiseks on tõlkekriitika blogi või mingit liiki veebiväljaanne.

    Heli Allik
    9 minutit
  • Tõlke metafüüsika
    Kõige tuntumad Jalāl ad-Dīn Rūmī tõlked on tänapäeval teinud Coleman Barks, kes on kasutanud ainult olemasolevaid tõlkeid ja nende kommentaare. Pildil postuumne Rūmī portree XIX sajandi algusest.
    Briti Muuseum / Wikimedia Commons

    Tõlke metafüüsika

    Tõlkija peaks alati taotlema oma emakeele väljendamist just sellisel kujul, nagu see õitseb ja pulbitseb praegu.

    Hasso Krull
    10 minutit

  • Mihkel Kunnuse kiri Andrei Hvostovile

    Andrei,
    kas mäletad, et „Šokolaadist printsi“ esitlusel palusin raamatusse sisse kirjutada „Autor kinnitab, et kõik siin on tõene /allkiri/“? Sa põrnitsesid mind tükk aega veidra pilguga ja kirjutasid „Miski pole juhuslik“. Mul läks mitu kuud, enne kui taipasin selle pilgu tähendust! Milline tobe kokkusattumus! Õigemini pihtasattumus. Ma tahan autoritelt enamasti just sellist kinnitust, sest midagi peab sinna ju kirjutama.
    Hiljem kohtusime Edmund Burke’i seltsi kirjandusüritusel. Olin selleks ajaks…
    6 minutit

  • Tulipunkt – Raamatukogulaenutuse hüvitised

    Euroopa kirjandusringkonnas on saanud oluliseks küsimuseks raamatu­kogulaenutuse hüvitise teema.
    Eesti Kirjanike Liit jagab Põhjamaade autorite ja kirjandusorganisatsioonide muret Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul COM/2016/0593 12. artikli osas ja toetab direktiivi korrigeerimist autorite kasuks. Selle artikli rakendumisel tekib võimalus, et raamatu­kogulaenutuse hüvitise saajate ring laieneb kirjastajatele ja teistele ettevõtetele, kellele autorid on oma autoriõigused kasutada andnud. Eesti oludes võib see tähendada, et kahaneb…
    Tiit Aleksejev, Eesti Kirjanike Liidu esimees
    1 minut

  • Lin Shu, „Don Quijote“ autor

    Hiina näikse olevat üks neid iselaadseid ilmutuslikke paiku, millest keegi ei saa juttu teha karistamatult – vähe on autoreid, kes oskavad seda käsitleda, ilma et segaksid sellesse oma sisimaid fantaasiaid; kes räägib Hiinast, räägib selles mõttes iseendast.
    Simon Leys
    Lin Shu nimi on teile ilmselt täiesti võõras. Ometi peaks see juba ammu kõigis kirjandusajaloo õpikutes figureerima. See suur iseõppinud erudiit, kes oli pärit Fujiani provintsist Hiina lõunaosas ja…
    Mikaël Gómez Guthart
    3 minutit

  • Toimetajaauhinna pälvis Anu Saluäär-Kall

    26. septembril, Euroopa keeltepäeval, kuulutati välja Lembe ja Edvin Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat. Auhinna pikaajalise väljapaistva ja mitmekülgse toimetajatöö eest pälvis tänavu Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär-Kall.
    Olete töötanud keeletoimetajana üle 40 aasta. Mil määral on eesti keel selle aja jooksul muutunud ja millised on suurimad muutused?
    Ma ise nimetaksin end pigem tõlketoimetajaks. Olen toimetanud peamiselt ilukirjandustõlkeid, nii Loomingu Raamatukogus kui ka teistele kirjastustele, ja minule tähendab see eeskätt…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Ene Mihkelson 21. X 1944 – 20. IX 2017

    Varemed ei põle need vajuvad mulda
    mitu põlve tagasi
    Meie seast on lahkunud üks eesti kirjanduse suurkujusid, luuletaja ja romaanikirjanik Ene Mihkelson, kompromissitu süüvija eesti ajaloo ja inimhinge sügavustesse, aga ka irooniline stiilimeister, kelle tööriistadeks on keele rütm, toon ja tämber.
    Ene Mihkelson tuli eesti kirjandusse 1970. aastate teisel poolel luuletaja ja kriitikuna. Tema varane viljakas luulelooming oli omas ajas erandlik. Kõnekeelest tuletatud rütmi ja allegoorilisuse tõttu ei sarnanenud…
    2 minutit

  • Ene teelesaatmine

    Kallis Ene, olen nende sõnadega Sinu poole pöördunud lugematul arvul postkaartidel ja kirjadel, mida olen Sulle elu jooksul saatnud kõige erinevamatelt posti- ja e-maili aadressidelt.
    Nüüd on siis käes viimase kirja kirjutamise aeg.
    Kohatu on isegi öelda, kui väga ma hakkan puudust tundma nendest karmidest naljadest, mida Sa mõistsid nii teha kui ka kuulata – rääkimata tõsistest juttudest ajalikel ja ajatutel teemadel.
    Tahaks öelda, et Eestisse jääb nüüd üks tühi…
    Viivi Luik
    3 minutit
Sirp