Toeta

Kirjandus

  • Tähtedevaheline
    Indrek Hirv kohtub Lüüdia Vallimäe-Margi maalil oma noorema versiooniga.
    Marju Unt

    Tähtedevaheline

    „Ohvrikivi“ luuletused annavad inimesele lootust.

    Piret Bristol
    3 minutit

  • Jüri Kolgi pidurdamatu elaan

    Novellikogu „Naistepäev“ iseloomustab näiliselt üsna ühetaoline jutuvoog, hoo pealt kirjutamine ja jooksu pealt suudlemine.

    Eelmisel aastal ilmus Jüri Kolgil kolm raamatut: romaan „Roheline suits“, luulekogu „Kuu ja kirves“ ja lühiproosakogu „Naistepäev“. Mees on hea tuule peal ja õige on siis kirjutada, nagu torust tuleb – isegi kui tuleb ebaühtlaselt. Kui hakata sõelumise, tihendamise peale aega kulutama, võib tuul vaibuda. Kui jällegi väga hoogsalt hagu…
    Peeter Sauter
    5 minutit
  • Auhind – Friedebert Tuglase novelliauhind
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Auhind – Friedebert Tuglase novelliauhind

    Täna pärjatakse 47. korda Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Armin Kõomägi saab selle auhinna novelli „Goglomov“ eest (kogumikust „Minu erootika saladus“) ja Lilli Luuk novelli „Auk“ eest (Looming nr 2, 2017). Kandideerisid veel Aarne Biini „Ulg“ („Mõnikord juhtub mõndagi“), Ülar Ploomi „Külaline“…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • kirjutamine tsiteerimine matkimine: peegelduse seletamatu võlu

    Avan kaaned ja järgmisel lehel pärast sisukorda ootab helihark:
    „Siin, selle mapi vahel on minu päevik. 15. juuni 2014 kuni 1. veebruar 2015.
    Päeviku juurde kuuluvad kirjad ja fotod kunstiteostest ja kunstiteoste fragmentidest.
    Selles tekstis segunevad fiktsioon ja tegelik elu. Kõik reprod on fotod päriselt loodud kunstiteostest.
    Hakkasin seda päevikut lihtsalt 15. juunil oma aias suure Ungari sireli all laua taga istudes kirjutama. Kirjutasin ja korraks tuli mõte, et miks,…
    Elli Soolo
    6 minutit
  • Riik kui kunstiteos
    Magnus Zeller. Sünnipäev. Akvarell, 1918. Eesti Kunstimuuseum. Mille kaudu saab Eesti riik kõigepealt nähtavaks saarlastele või tartlastele või venekeelsetele, lastele või meestele või naistele? Külma ilma, hommikuste ummikute, sõprade jutuajamiste kaudu?

    Riik kui kunstiteos

    Kui riik on kunstiteos, kas peaksime seda üles ehitavatest elementidest ühte moodi aru saama, et olla selle riigi kodanikud?

    Meelis Friedenthal
    6 minutit

  • Imelikud kattumised

    Täna õhtul kell kaheksa loeti aastal 1918 Pärnu Endla teatri rõdult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

    Lugesin „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ esimest korda vene keeles. Kui märkasin manifesti esimeses lõigus kaht tsitaati „Kalevipojast“, tekkis kiusatus võrrelda seda ajaloolist dokumenti sama aja kirjanduslike manifestidega.
    Esimene, uus ja ootamatu
    Olgu manifesti algus lugejale meenutuseks ära toodud: „Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on…
    Mihhail Trunin
    5 minutit
  • Loendamatute lapsepõlvede lahutamatu osa
    Aino Perviku sulest on ilmunud üle 60 lasteraamatu, mille järjepidevad kordustrükid näitavad teoste suurt lugejamenu.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Loendamatute lapsepõlvede lahutamatu osa

    Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Aino Pervik ei karda lastega keerukatest teemadest rääkida.

    Jaanika Palm
    3 minutit
  • Imestuse kiituseks
    Eestlased on metsa poole laululembene inimsööjarahvas. Pildil eestlased Laulukivil Jõelähtme vallas.
    Piia Ruber

    Imestuse kiituseks

    Mis oleks, kui me ei peaks iga nädal vihastama, solvuma ja kaklema, vaid teeksime sinna vahele imestamise nädala?

    Jim Ashilevi
    8 minutit
  • Maailm tuleviku lävel
    Ambitsioonikas Eesti kaart, mis ilmus Prantsuse ajalehes Le Petit Journal 19. V 1918. Kaart on tõenäoliselt joonistatud Eesti esindaja Karl Robert Pusta näpunäidete järgi.
    Erakogu
    ,

    Maailm tuleviku lävel

    Esimese maailmasõja lõpujärgus ja selle järel aset leidnud rahvaste vabanemislainet polnud pea keegi osanud ette näha. Kui see kord aga saabus, oli äärmiselt oluline õigel hetkel ajavaimule reageerida.

    Mart Kuldkepp
    7 minutit

  • Olla luuletaja – see on jääda inimeseks

    Andrus Kasemaa: „Kirjanik ei tohiks kirjutada raamatuid, mille kohta ta teab, et need on kergelt tehtud või valedel motiividel. Ta peab jääma inimeseks ja tõde otsima.“

    Kes ei tea Andrus Kasemaad? Kardan, et päris paljud. Tegu on noore kirjanikuga, kes on avaldanud seitse raamatut, kuid ei ole nende tutvustamiseks korraldanud säravaid esitlusi, ammugi ei ole ta astunud üles televisioonis ega kirjutanud skandaalseid pamflette . . . .
    Mõnikord…
    Pille-Riin Larm
    9 minutit
Sirp