Kas romaani „Kalad ja draakonid“ saladus peitub selles, mida lugeja teab, või peaks usaldama teksti ja mitte midagi teadma?
Osaliselt või täielikult ajaloolisel ainesel põhinevate ilukirjanduslike teoste puhul tekib alati küsimus, millest hargneb hulk järgnevaid: kui palju peaks lugeja eelnevalt teadma. Kas alustada järelsõnast, kas veeta mõned sulnid tunnid raamatukogus ennast ainesega kurssi viies, kas lugema peaks sõnaraamatu ja entsüklopeedia seltsis?
On’s mõistlik lasta end kanda…
Ragtime
Igaüks meie seast kaevab siin iseendale hauda
nii suurepärased on need restoranid
ja mulle ei ole jäänud mitte midagi püha midagi
rõõmust rõkkab mu süda
ainult trummar mängib veel
aga see mäng on süütu
„me joome mingit täringuviina“
see tähendab aga no tõega mis tähtsust sel on
lapsepõlv on nagu nahkhiir
ja need kes täna akaatsiate varjus muusikat teevad
ka need on olemas vaid kui aimus aimus aimus
mis on juba kaotamas mõtet
1981
Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.
Mats Traat on esikkogust „Kandilised laulud“ (1962) peale oma loominguga sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistanud. Tema puhul võiks Tšehhovi ja Venemaa kohta öeldut parafraseerida: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis saaks selle Mats Traadi teoste põhjal taastada. Kirjaniku teekond on kulgenud Põhjasõja ajast tänapäeva ja seda samaväärse meisterlikkusega.
Mats Traadi nimega seostub esmajoones 12osaline jõgiromaan „Minge üles mägedele“. Selle valmimine 2010. aastal tähendas seda, et autor pöördus veel…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Priit Kruus, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
Jan Kaus, „Kompass“
Eva Koff, „Sinine mägi“
Rein Raud, „Kell ja haamer“
Ove M. Suur, „Collateral damage“ I ja II
Urmas Vadi, „Neverland“
LUULE
Kristiina Ehin, „Kohtumised“
Mart Kangur, „Liivini lahti“
Andrus Kasemaa, „Olla luuletaja“
Kauksi Ülle, „ObiNizza“
Carolina Pihelgas, „Pimeduse pisiasjad“
Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi“
ESSEISTIKA…
25. jaanuaril 2018 suri kirjanik ja ajakirjanik, Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakonna esimees Karin Saarsen (aastast 1959 Karlstedt). Ta sündis Tartus tulevase sõjavägede staabi koloneli Villem Saarseni tütrena, tema ema Halina (sünd Korab-Laskowska) oli poolatar. Karin Saarsen õppis pärast Elva algkooli eraviisiliselt Riias, seejärel Tallinna prantsuse lütseumis. 1940. aasta suvel põgenes perekond Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, kus Saarsen astus Berliini tütarlastekooli. Õpingud lõpetas ta Tallinnas Jakob…
„Liivaraamatu“ ja „Shakespeare’i mälu“ jutud mõjuvad, nagu keegi üritaks Borgest jäljendada. See keegi on aga Borges ise.
Mitte ühelgi kirjandushuvilisel ei ole ilmselt kahtlust, et Jorge Luis Borgese lood, mis ei ole sageli muud kui peidetud tähendusi täis tuubitud labürindid (mis muidugi ei tähenda, et see on ainus, mis nad on), on igati lugemisväärsed. Borges on kirjanikuna üldtunnustatud, see on möödapääsmatu tõsiasi.…
Stsenaariumivisand olukorra puhuks, kui Sakala kuninga pealuu Poolast üles leitakse
Tartu rahu aastapäeval naaseb riiklikult rahastatud Eesti-Poola ühisekspeditsiooni uurimisrühm järjekordselt retkelt (vt ka „Indiana Jones ja kristallpealuu“), tuues kaasa korralikult viseeritud ja pitseeritud salapärase pruunika kasti (vt ka Werner Bergengrueni novell „Pea“).
Teekonda Valgast Tartusse palistab katkematu spaleer ja ehkki professor Anti Selart ei tõtta tõsise teadlasena leiu seotust Lembituga kinnitama, alustatakse objekti igakülgse teadusliku uurimisega. Kast…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti maadleja Georg Hackenschmidt (1877–1968) tuli mitu korda maailmameistriks. Pärast sportlasekarjääri lõppu sai temast filosoof ja kirjanik.Wikimedia Commons
A. H. Tammsaare Nikolai Triigi söejoonistusel (1927)Eesti Kirjandusmuuseum
